Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase märgib pöördumises minister Tiit Riisalo poole, et kavandatavad töötukindlustuse seaduse muudatused, millega soovitakse lõpetada töötutoetuse maksmine, on koostatud ilma põhjaliku mõjuanalüüsita ning pole selget ülevaadet, kuidas muudatused mõjutavad omavalitsusi. Abilinnapea lisab, et selge on aga see, et muudatused suurendavad bürokraatiat ning väheneb inimeste motivatsiooni end töötuna arvele võtta, millega suureneb ravikindlustuseta inimeste arv.

„Töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu seletuskirjas märgitakse, et töötutoetuse asendamine baasmääras töötuskindlustushüvitisega mõjutab negatiivselt umbes 8668 inimest (sh õppureid, vanglast vabanejaid, hoolduskoormusega ja lapsi kasvatavaid inimesi) ehk neid, kes ei ole puutunud kokku tööturuga või kellel puudub nõuetekohane töötuskindlustusstaaž. Tallinna abilinnapea Kase märgib, et juba seletuskirjaski öeldakse, et nende inimeste toimetulek ja heaolu vähenevad ning nendest võivad kujuneda toimetulekutoetuse saajad. Kase toob välja, et kui 31 päeva eest on töötutoetus 362,7 eurot, siis toimetulekupiir on 200 eurot.

Tallinna abilinnapea viitab, et kuivõrd seletuskirjas ei ole näidatud, kuidas täiendavalt toetust vajavad pered jagunevad kohalike omavalitsuste vahel, sh paljud abivajajad lisanduvad Tallinnasse, on keeruline tagada valmisolek kõik abivajajad ära teenindada. „Kohalikul omavalitsusel peab olema võimalus hinnata, kas olemasolevast tööjõust piisab,“ rõhutab Kase.

„Lisaks tuleb arvestada, et toimetulekutoetust taotletakse igakuiselt. Selleks tuleb inimesel esitada kohalikule omavalitsusele kõik olulised dokumendid ja tõendid (nt kõikide pereliikmete arveldusarve väljavõtted), mida riiklikest registritest kätte ei saa. Täiendavalt paneb sotsiaalhoolekande seadus omavalitsusele kohustuse igakuiselt hinnata ka toetuse taotleja ja tema pere muud sotsiaalhoolekandelist abivajadust,“ loetleb Kase, „see on märkimisväärne halduskoormus nii inimesele kui ka kohalikule omavalitsusele.“

Kuigi eelnõu seletuskirjas väidetakse, et muudatuste tegemisega kaasneb bürokraatia vähenemine, siis sellega abilinnapea ei nõustu. „On arusaadav, et Eesti Töötukassa koormus väheneb sihtgruppide osas, kellele enam töötutoetust ei määrata,“ kirjeldab abilinnapea, „omavalitsuse tuleb aga välja selgitada ehk hinnata, kas nimetatud sihtgruppi kuuluval inimesel on õigus saada toimetulekutoetust või mitte, ning see on oluliselt ressursimahukam kui töötutoetuse määramine.“

Ministeeriumi seletuskirjas on välja toodud, et töötutoetuse lõppemine ei mõjuta inimeste töötuna arvele võtmise, tööturuteenuste ja tööturutoetuste saamise õigusi, sh ei mõjuta ravikindlustuskaitset. „Samas on üks peamine motivatsiooni allikas töötuna arvele võtmiseks olnud sellega kaasnev rahaline toetus. Kui toetus kaob, on ka motivatsioon töötuna arvel olla madalam, mis omakorda võib suurendada nende inimeste hulka, kellel ei ole ka kehtivat ravikindlustust,“ arutleb Kase, „seega on kohalikul omavalitsusel põhjendatud mure, et muudatuse tagajärjel suureneb ka ravikindlustuseta inimeste arv, kes ühelt poolt võivad jääda ebasoodsasse olukorda abi saamisel ja kellega teisalt kaasnevad täiendavad kulutused omavalitsusele, kes ravikindlustamata inimeste ravi korraldab ja sellega seotud kulud kannab.“