Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Ajalooline Mustpeade maja sai uued tehnosüsteemid ja ilusamad ruumid  

Ajalooline Mustpeade maja sai uued tehnosüsteemid ja ilusamad ruumid  

Tallinna Filharmoonia käsutuses olevas Mustpeade majas lõppes renoveerimistööde esimene etapp, mille käigus ajalooline hoone sai uued tehnosüsteemid ja moodsa automaatika. Eile, 28. novembril toimus pidulik tänuvastuvõtt neile, kes hoone remonditöödesse panustasid.   

Tallinna kultuurielus on Mustpeade majal oluline roll nii hinnatud kontserdipaigana kui ka pidulike ürituste korraldamise kohana. Püsivalt kasutavad hoonet Tallinna Filharmoonia, Tallinna Kammerorkester ja Eesti Nüüdismuusika Keskus, kes teevad nende seinte vahel oma igapäevast tööd.

„Mustpeade maja on vaieldamatult nii meie vanalinna kui meie kultuurielu üks pärlitest. Paraku tuli investeeringuid oodata liiga kaua ning jõudsime olukorda, kus hoone seisukord takistas Tallinna Filharmoonial juba igapäevast tööd. Nüüd on rõõmus hetk, kus esimene etapp on läbi ja veel suurem rõõm, et liigume kohe ka edasi. Alanud aastal loodame lahendada mitmed ligipääsetavust puudutavad kitsaskohad ning muuta hoone publikualad kontsertpaigana kutsuvamaks,“ rääkis Tallinna abilinnapea Kaarel Oja.

„Mis veel toob ühte hoonesse rohkem elu kui mitte muusika!“ lisas abilinnapea Viljar Jaamu. „Tunnustan Tallinna Filharmooniat, kes on siin tegutsenud heaperemehelikult ja hoidnud seda heas korras. Kuid iga maja vajab aegajalt hooldust ja remonti ning siinkohal tänangi kõiki tegijaid, kes on andnud oma panuse, et see kultuuripärl oleks vääriliselt hoitud.“ 

„Mustpeade maja on saanud tunduvalt kenamaks – paljud seinad ja laed polnud uut värvikihti näinud mitukümmend aastat! Fuajee viimane suuremahulisem ehitustegevus jäi aastatesse 1985–1989, mil seal toimetasid Poola restauraatorid-ehitajad firmast PKZ,“ rääkis Tallinna Filharmoonia direktor Lennart Sundja. „Seekordsetest remonditöödest palju on sellist, mis ei ole silmale näha, sest lisandumise asemel on hoopis midagi ära võetud – sisehoovist ja keldriruumidest on kadunud kanalisatsiooni- ja kopituselõhn, esindusruumides on seina sisse peitu kolinud kõik kaablid, mida aastatega mõnesse kohta oli kogunenud juba käsivarrejämedune patsike,“ tõi Sundja näiteks.

„Täieliku puhastuse ja renoveerimise tegid läbi mitukümmend pooletonnist muinsusväärtuslikku radiaatorit, mis enam ei leki ja lähevad ka soojaks. Suure muutuse läbis ka ajalooline sisehoov, kus parandati kanalisatsioonileke ning viidi küttetorustik maa alla ning ruum sai keskosasse sileda paekivipõranda. Nii esinejate kui kontserdikülaliste jaoks on heaks uudiseks kahtlemata see, et saalidesse paigaldati jahutussüsteem,“ lisas Sundja.

Renoveerimistööde käigus rekonstrueeriti kütte-, elektripaigaldis-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, mille järel taastati siseviimistlus ja katendid, sh munakiviteed sisehoovis ja hoone ees. Maja varustati hooneautomaatika süsteemiga (BMS), millele on tagatud täisfunktsionaalne ligipääs nii kohapealt kui ka väljastpoolt hoonet üle interneti.

Renoveerimistööd projekteeris AS Infragate Eesti ja teostas Tarrest, omanikujärelevalvet tegi P. P. Ehitusjärelelvalve OÜ. Tööde tellija on Tallinna Linnavaraamet ning investeeringu kogumaksumus 1,6 miljonit eurot.

Mustpeade maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Hoone asub Pika tänava ja Pühavaimu tänava vahelisel kõrgendikul (Pikk tn 26) ja on loodusliku asendi tõttu mitmetasandiline. Kontserdite ja ürituste läbiviimiseks on seal neli saali: Valge saal, Olavi saal, Vennaste saal ja Keldrisaal. Siseõu asub keldri tasapinnal ja toetab oma tugevate keskpiilari ja kahe võimsa kaarega vennaskonna suurt saali. Ehitati aastail 1531–1532. Algselt pääses õuele hobuveokitega. Pika tänava kaaravast jõuti hobust ringi pööramata välja tublisti madalamale jäävale Pühavaimu tänavale (J. Maiste, Mustpeade maja 1995).