Alates juulist muutuvad üldhooldusteenuse rahastamise põhimõtted
Tallinna linnavalitsus saatis linnavolikokku määruse eelnõu sotsiaalteenuste osutamise tingimuste ja korra muutmiseks seoses 1. juulist riigis jõustuva hooldereformiga.
Abilinnapea Betina Beškina tõdeb, et seoses 1. juulist üleriigiliselt jõustuva hooldereformiga kasvab omavalitsuste rahastus üldhooldusteenuse tasumisel ning väheneb inimese ja tema seadusjärgsete ülalpidajate rahaline koormus. „Seni tasus üldhooldusteenuse eest teenuse saaja, kui tal olid selleks vajalikud rahalised või varalised vahendid, või tema lähedased ning puuduoleva summa kattis omavalitsus. Ent seoses reformiga hakkab juulikuust omavalitsus tasuma hooldustöötajatega seotud kulusid ning teenuse saajale jäävad omaosalusena katta majutus- ja toitluskulud ning muud kulud,“ selgitas Beškina.
Inimese omaosalus hõlmab lisaks majutus- ja toitlustuskuludele ka isiklikust vajadusest kaasnevaid kulusid ning hoolduskulude piirmäära ületavat osa juhul, kui inimene valib piirmäärast kallima hooldekodu koha. Selleks kehtestab linnavalitsus ka üldhooldusteenuse hoolduskulude tasumise piirmäära, mille aluseks on Tallinna ja Harjumaa piires tegutsevate teenuseosutajate hinnatase.
„Seega hakkab linn tasuma 1. juulist hoolduskomponendi osa kõigi teenuse saajate eest, kellel on linn eelnevalt välja selgitanud abivajaduse ning leidnud, et kõige sobivam abimeede inimese jaoks on ööpäevaringne üldhooldusteenus ning teised abimeetmed – näiteks koduteenus, ei ole toimetuleku tagamiseks talle enam piisav,“ nentis Beškina.
Abilinnapea möönab, et kavandatavad muudatused on praegust keerulist majanduslikku olukorda arvestades inimese ja tema lähedaste jaoks vajalikud, kuid samas esitab see suure väljakutse kõigile kohalikele omavalitsustele. „Nii on jäetud omavalitsustele liialt napp aeg mahukate muudatuste rakendamiseks olukorras, kus riigipoolsedki ettevalmistused reformi rakendamiseks ei ole tehtud. Lisaks näevad mitmed omavalitsused, teiste seas Tallinna linn, juba praegu, et riigieelarvest planeeritud rahalised vahendid järgmiseks aastaks ei kata reformiga kaasnevaid tegelikke kulusid. Tallinnale toob see kaasa lisakulu hinnanguliselt üheksa miljonit eurot,“ tõdes Beškina. „„Ühtlasi kaasneb sellega ka omavalitsuse halduskoormuse suurenemine. Tallinn peab läbi viima ligi 3000 inimese abivajaduse hindamise. Selleks on täiendavalt loodud 22 ametikohta, millega kaasnev kulu on tänavu ligi miljon eurot, järgmisel aastal hinnanguliselt pool miljonit eurot. Ent veelgi suuremaks murekohaks on see, et üha enam kasvab vajadus teenuse järele, kuid lisakohti loodud ei ole.”
Üldhooldusteenuse eesmärk on tagada turvaline keskkond ja toimetulek täisealisele inimesele, kes terviseseisundist, tegevusvõimest ja elukeskkonnast tingitud põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ise toime tulla ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada ka teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.