Eesti haridusmaastikku avardav ja elukestvat õpet toetav Tallinna Rahvaülikool tähistas 11. oktoobril pidulikult oma 65. sünnipäeva. Eesti vanim järjepidevalt tegutsev rahvaülikool pakub iga aastaga aina enam teoreetilisi ja praktilisi koolitusi kõigile soovijatele, olenemata õppijate east või haridustasemest.

Tallinna kultuurivaldkonna abilinnapea Kaarel Oja sõnul on rahvaülikoolide liikumisel olnud Eestis oluline roll pikka aega. „Rahvaülikoolid on parim näide võrdsete võimaluste loomisest, sest nad tagavad hariduse kättesaadavuse. Aja jooksul on neist välja kasvanud täiskasvanute gümnaasiumid, kutseõppeasutused ja keeltekoolid ning seega on nende tähtsust raske alahinnata. Pidevalt muutuval haridusmaastikul on rahvaülikoolid ise pidanud oma rolli ja uusi suundi taas leidma, kuid sellega ilmselgelt edukalt hakkama saanud, sest nõudlus ja huvi nende tegemiste järele aina kasvab,“ selgitas Oja.

Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti hallatava rahvaülikooli eelkäija – Tallinna Kultuuriülikool – avas esmakordselt uksed 1959. aastal. Alates 2003. aastast kannab kool nime Tallinna Rahvaülikool. 65 tegevusaasta jooksul on muutunud kooli õppekorraldus ja koolituste valik. Tööd alustati nelja teaduskonnaga, tänaseks on valdkondade arv kasvanud 12-ni.

„Praegu pakub Tallinna Rahvaülikool aastas üle 300 erineva huviringi ja koolituse. Valik on mitmekesine ja iga huviline leiab midagi meelepärast. Koolituste teemad aastate jooksul muidugi muutuvad ja nagu ka varasematel aegadel, peegeldavad need meie inimeste huvisid ja üldisi suundumusi ühiskonnas. Sellel sügisel näeme näiteks suuremat huvi kunsti- ja liikumiskoolituste vastu, mis on heaks tasakaaluks järjest kiiremaks muutuva töö- ja muu elu kõrval,“ rääkis Tallinna Rahvaülikooli direktor Hannelore Juhtsalu.

Oktoobri lõpus avab rahvaülikool oma Südalinna majas (Estonia pst 5a) fotonäituse, mis annab ülevaate Tallinna Rahvaülikooli ajaloost ja tänapäevast. Näitus rändab järgmisel aastal edasi rahvaülikooli Pelgulinna majja (Telliskivi tn 56) ja Vanalinna majja (Vene tn 6).