Eestikeelsele õppele üleminek
Eestikeelsele õppele ülemineku reformi kohaselt on alates 1. septembrist 2024 koolieelsete lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevus ning õppetegevus 1. ja 4. klassides eestikeelne.
2022.aasta 12.detsembril võeti riigikogus vastu „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eestikeelsele õppele üleminek)“
Vastavalt sellele seadusel algab 1.09.2024 senistes n-ö venekeelsetes koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides järkjärguline üleminek eestikeelsele õppele, mis peaks eeldatavasti lõpule jõudma 2030. aastal. Esimestena lähevad eestikeelsele õppele üle koolieelsed lasteasutused tervikuna ja üldhariduskoolide 1. ja 4. klassid.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011 määrusele nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ peab kõigi eesti keeles õpetavate õpetajate eesti keele oskus vastama C1 keeletaseme nõuetele.
Eelmainitud „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek)“ kohaselt hakatakse 1.08.2024 eesti keele oskuse nõuet rakendama õpetajatele ja tugispetsialistidele kvalifikatsiooninõudena.
Eestikeelsele õppele üleminekuga seonduvalt on Haridus- ja Teadusministeerium vastu võtnud vastava tegevuskava ja selle seletuskirja
Lisaks riiklikule tegevuskava on oma tegevusmeetmed välja töötanud ka Tallinna linn, kes soovib sarnaselt riigile tagada kõigile lastele ja noortele kvaliteetne eestikeelne haridus.
Erinevalt riiklikust tegevuskavast on Tallinna linna meetmed kavandatud lühiajalisemalt, kahe õppeaastaste tsüklitena ja seda eesmärgiga hoida linna tegevused ja meetmed avatuna, ehk säilitada võimalus neid võimalikult operatiivselt vastavalt vajadusele muuta ja täiendada.
Tallinna eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavas on kavandanud eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks tegevusmeetmeid, mis keskenduvad järgmistele prioriteetsetele suundadele:
- Haridusasutuste juhtide ja õpetajate toetamine eestikeelsele õppele üleminekuks valmistumise ja ülemineku elluviimise ajal ning seaduses nõutava kvalifikatsiooni saavutamisel;
- didaktiliste ja keeleliste koolituste pakkumine ja vahendamine, vastava õpikeskkonna loomine ja täiendava keelepraktika võimaldamine õpetajatele;
- õigusselguse loomine riigi ja linna tasandil;
- didaktilis-metoodiliste õppematerjalide ja -keskkondade kättesaadavuse tagamine õpetajatele ja õpilastele haridusasutustes;
- keskse värbamistoe pakkumine haridusasutustele.