Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Haridustöötajate konverentsi fookuses oli eestikeelsele õppele üleminek

Haridustöötajate konverentsi fookuses oli eestikeelsele õppele üleminek

12. detsembril toimus Lauluväljaku klaassaalis Tallinna haridustöötajate konverents, kus räägiti mitmekultuurilisest õpiruumist ning jagati õpetajate keeleõppe parimaid praktikaid. 

Konverentsil osalejaid tervitasid haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, abilinnapea Andrei Kante ja Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante sõnul on eestikeelsele õppele üleminek suur väljakutse nii koolidele ja lasteaedadele kui ka kogu haridussüsteemile. „Palju on küsimusi, millele veel vastuseid ei ole ja olukordi, mille lahendus on veel sündimas, kuid liigume üksteist toetades samm-sammult edasi. Üheks suuremaks murekohaks on hetkel kindlasti õpetajate keeleoskus, mille osas vajatakse abi kõige enam. Tänasel konverentsil räägime keeleõppe võimalustest ja õpetajad jagavad ka oma häid praktikaid,“ rääkis Kante. „Teine suur mure on kvalifitseeritud õpetajate puudus, mis on olnud päevakorras aastaid ning tõenäoliselt süveneb nüüd veelgi. Loodame, et õpetajate igakülgne toetamine aitab olukorda veidigi leevendada.“   

Abilinnapea rõhutas, et kõige olulisem on pakkuda lastele, olenemata nende emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. „Selleks soovime eestikeelsele õppele ülemineku protsessis toetada kõiki osapooli, nii õpetajaid, õpilasi kui ka lapsevanemaid. Tallinna 2024. aasta linnaeelarvesse on eestikeelsele õppele üleminekut toetavateks tegevusteks kavandatud üle 8,8 miljoni euro ning linnal on välja töötatud vastav tegevuskava,“ ütles Kante.

„Tänasel konverentsil on esile toodud just need teemad, mida meie haridusasutused hetkel kõige enam vajavad. Kuna eestikeelsele õppele üleminek ei puuduta vaid seniseid vene õppekeelega haridusasutusi, vaid kogu haridussüsteemi tervikuna, on oluline, et oleksime kõik ühtses inforuumis ja teeksime selle eesmärgi saavutamise nimel koostööd. Üks suurepärane näide sellisest koostööst on õpetajate keeleränne, mille katseprojekt just lõppes ning juba homsest käivitub registreerimine liitumiseks tuleva aasta alguses. See on meie õpetajatele suureks toeks vajaliku keeletaseme saavutamisel,“ lisas Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu.

Konverentsi ettekanded keskendusid mitmekultuurilisele õpiruumile. Räägiti teemal „Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: mitmekultuuriline õpiruum ja õpetamisest mitmekultuurilises õpiruumis“ (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Mare Oja) ning „Kuidas valmistada ette, kaasata ja toetada lapsevanemaid eestikeelsele õppele üleminekul“ (Tartu Ülikooli Narva Kolledži mitmekeelse hariduse keskuse juhataja Anna Golubeva). Tutvustati eestikeelsele õppele üleminekut toetavaid õpiringe (Tallinna Lasteaia Südameke õppejuht Mariia Reiko) ning piltkommunikatsiooni võimalusi eesti keele õpetamisel (Tallinna Kiisupere Lasteaia eesti keele õpetaja Merit Andresoo ja rühmaõpetaja Monika Sammal).

Päeva teises pooles jagati õpetajate eesti keele õppe parimad praktikad. Tallinna Haridusameti eestikeelsele õppele ülemineku koordinaator Aurika Meimre tutvustas lasteaedade ja koolide keelerände pilootprojekti tulemusi ning pilootprojektis osalenud lasteaia- ja kooliõpetajad jagavad oma kogemusi. Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) keeleõpet toetavate teenuste valdkonnajuht Mari Sieberk tutvustas INSA võimalusi eesti keele praktiseerimiseks ning Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Hele Leek-Ambur rääkis ülikoolis pakutavatest koolitusvõimalustest eestikeelsele õppele üleminekul. Konverentsi lõpetuseks vastati koha peal tekkinud küsimustele.

Täiendavat infot ja Tallinna tegevuskava eestikeelsele õppele üleminekul leiab veebilehelt www.tallinn.ee/et/haridus/eestikeelsele-oppele-uleminek