4. jaanuaril asetati nurgakivi Kadrioru pargi majandushoonele (L. Koidula 34a, Tallinn). Kerkimas on ajaloolisest oranžeriist inspireeritud moodne maja, millest osa on tulevikus avatud ka külastajatele. 

„Oranžerii on üks suuremaid viimaste aastate investeeringuid Kadrioru pargi arendamiseks. Mul on väga hea meel, et kriisidest hoolimata liigume selle rajamisega aktiivselt edasi,“ ütles Tallinna abilinnapea Vladimir Svet. „Multifunktsionaalne oranžerii loob head tingimused mitmete taimeliikide kasvatamiseks ja inimestele näitamiseks ta talveajal. Ühtlasi on tegemist majandushoonega, mis märkimisväärselt parandab Kadrioru pargi meeskonna töötingimusi.“

Kadrioru park on Eesti üks terviklikumalt säilinud pargiansambel, mis väärib senisest põhjalikumat ja süsteemsemat tutvustamist. Selles ainulaadses ja mitmekihilise ajalooga paigas on võimalik anda täielik läbilõige kogu pargikunstist, alates barokist kuni tänapäevani. Kadrioru pargis tegutses 1935. aastal loodud Riigiparkide valitsus, hiljem loodushoiu- ja turismiinstituut. Uue majandushoone rajamisega koondub pealinnas pargialane kompetents taas Kadriorgu.

Kadrioru pargi majandushoone näol on tegu Eestis esimese pargikunsti eksponeerimise ja erialase teabe levitamise keskusega. Tänapäevaste töö- ja õpitingimuste ning mitmeotstarbeliste ruumidega hoone aitab kaasa nii linnaasutuse Kadrioru Park tööde korraldamisele kui toimib ka Eesti ajaloolisi parke, nende kujunemislugu ja käekäiku tutvustava hariduskeskusena.

Rajatav majandushoone meenutab vormilt ajaloolist kasvuhoonekompleksi ehk oranžeriid, mille vundamendi varemed on tänaseni maa sees säilinud. Algne oranžerii pidi omal ajal täitma tsaariperekonna vajadusi eksootiliste viljade ja lilleilu järele ka talvel. Nüüd kerkib lossikompleksi juurde taas sinna ajalooliselt kuulunud, kuid vahepeal hävinud hoone, kuid uues kuues ja nüüdisaegse sisuga. Sinna rajatakse vahetatava ekspositsiooniga talveaed, kus juba talvekuudel saab nautida jaapani kirsipuude ja haruldaste sirelite õitsemist, samuti avatakse Eesti esimene avalik suurte eksootiliste liblikate ja ritsikate püsiekspositsioon. Lähim sarnane keskus paikneb praegu Riias. Lisaks kolitakse uude hoonesse linnarahvale avatud unikaalne raamatukogu, kuhu on koondunud nii Eesti kui ka Euroopa lossiparkide- ja mõisaalane kirjandus.

Maa-alusele korrusele tulevad hoidlad linnaasutuse Kadrioru Park tegevuste toetamiseks ning pargiala teenindamiseks. Kadrioru Park korraldab paljusid üritusi, nt „Valgus kõnnib Kadriorus“, ning asutuse spetsialistid loovad linna kaunistamiseks vajalikke dekoratsioone – uued ruumid annavad selleks oluliselt paremad võimalused. Asutuse hallata on ka Kadrioru pargi ning pealinna teiste ajalooliste ja looduslikult väärtuslike haljasalade hooldamine ja arendamine. 

Nurgakivi asetasid Tallinna abilinnapea Vladimir Svet, Kesklinna linnaosa vanem Monika Haukanõmm, Kadrioru pargi juhataja Ain Järve ning OÜ Montreco juhatuse liige Jaak Lõhmus. Nurgakivi asetati originaalse müüri seina sisse ning seda katab Kadrioru pargist leitud telliskivi, mis toodi Peterburist 1721. aastal.

Majandushoone kompleksi projekteeris KARISMA Arhitektid OÜ, ideekavandite autorid on Kai Süda ja Risto Parve. Ehituse peatöövõtja on Montreco OÜ ning omaniku järelevalvet teeb Keskkonnaprojekt OÜ. Hoone ehitustööd algasid oktoobris 2022 ja lõpevad eelduslikult selle aasta lõpus. Põhiprojekti tellija on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, ehituse ja omanikujärelevalve hanked korraldas Tallinna Linnavaraamet. Tööde kogumaksumus on üle 7,3 miljoni euro.

Pilt 1: Ain Järve pani ajakapslisse tuleviku lille
Pilt 2: (Vasakult) Ain Järve ja Vladimir Svet asuvad nurgakivi paigaldama
Pilt 3: Vladimir Svet täidetud ajakapsliga
Pilt 4: Nurgakivi asetamine originaalse müüri sisse
Pilt 5: Ain Järve ja Monika Haukanõmm
Pilt 6: Peterburist aastal 1721 toodud telliskivi, mis leiti Kadrioru pargi restaureerimistöödel
Eskiisjoonised pärinevad KARISMA arhitektidelt