Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2024–2027. Eelarvestrateegia on aluseks linna arengu suunamisel ja linna eelarvete koostamisel järgmisel neljal aastal, arvestades jätkusuutlikkust ja vastavust linna finantsvõimalustele.

Linnapea Mihhail Kõlvart märkis, et Tallinn hoiab eelarvestrateegia koostamisel konservatiivset joont, kuna siiani ei ole teada, kuidas riigi tasand kavatseb omavalitsuste tulubaasi ümber kujundada ja milliseid kohalikke omavalitsusi puudutavaid maksumuudatused on kavas ellu viia. „Tallinna tugevuseks on jätkuvalt kõrge likviidsus, mõõdukas võlakoormus ja stabiilne regulatiivne keskkond. Arvestades viimasel paaril aastal märkimisväärset hinnatõusu oleme kohanenud uute tingimustega ja üle vaadanud nii tuluprognoose kui ka teinud korrektiive investeerimisobjektide nimekirjas,“ rääkis linnapea.

„Sellele vaatamata ei ole Tallinn loobunud oluliste investeeringute kavandamisest. Oleme jätkuvalt pühendunud avalike teenuste ja taristu arendamisele, mis on elanike heaolu seisukohalt olulised. Üks prioriteetsetest valdkondadest on kindlasti haridus, kus me jätkame lasteaedade ja koolide õpikeskkonna uuendamisega, kuid oluliste investeeringutega on kavas jätkata kõigis peamistes valdkondades. Halvenenud majanduskeskkond võib tingida vajaduse osade investeeringute hajutamiseks ning nende realiseerimise pikemas ajaperspektiivis,“ selgitas Kõlvart.

Haridusvaldkonnas minnakse edasi koolivõrgu korrastamise ja koolihoonete tervikrenoveerimisega. Lisaks Westholmi Gümnaasiumi, Tallinna Reaalkooli ja Hiiu Kooli juurdeehitusele hakatakse projekteerima Tallinna Kivimäe Põhikooli ja Kalamaja Põhikooli juurdeehitust ning Nõmme Põhikooli. Täiendavalt on eelarvestrateegiasse lisatud Haabersti Pikaliiva asumisse uue põhikooli rajamine, Lasnamäele uue põhikooli rajamine (Martsa tn 4) ja Põhja-Tallinnasse uue põhikooli rajamine (Karjamaa tn 18). Samuti lõpetatakse Tallinna kunstikooli renoveerimine ning alustatakse huvikeskuse Kullo uue hoone ehitusega.

Eelarvestrateegias on mitmete lasteaedade ehitus ja renoveerimine. Praegu juba ehitatakse Kesklinnas Magdaleena lasteaeda, Nõmmel Männiku lasteaeda, lasteaeda Männimudila, Põhja-Tallinnas lasteaeda Maasikas ja hange on välja kuulutatud Kristiine lasteaia ehituseks. Lisaks neile on eelarvestrateegias kavandatud kuus uut lasteaeda: lasteaed Paldiski mnt 80a, Pikaliiva asumisse uue lasteaia rajamine, Kesklinna uue lasteaia rajamine, Piritale uue lasteaia rajamine (Lepiku tee 18), Manufaktuuri Lasteaia rajamine ja Lasnamäele uue lasteaia rajamine (Paasiku tn 1).

Spordivaldkonnas jätkub Kadrioru staadioni peaväljaku renoveerimine, alustatakse Sõle spordikeskuse juurdeehituse rajamisega ning koostöös erasektoriga olümpiamõõtmetes ujula ehitamisega.

Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonnas jätkub Tallinna Haigla projekteerimine, lõpetatakse Tallinna Vaimse Tervise Keskuse renoveerimine, alustatakse mitmete uute sotsiaalhoolekande hoonete ja keskuste ehitamist erinevatele sihtrühmadele.

Linnaehituse ja linnaplaneerimise valdkonnas jätkatakse Linnahalli ja selle piirkonna arendamist koostöös erasektoriga ning sotsiaalmajade ehitamisega mitmetesse linnaosadesse. Samuti alustatakse ühiselamu tüüpi hoonete suuremahulise renoveerimise ettevalmistust.

Linnatranspordi valdkonnas on eelarvestrateegia perioodil eesmärgiks ühistranspordi kasutusmugavuse ja keskkonnasäästlikkuse parandamine, veeremi uuendamine ja taristu arendamine.

Heakorra ja keskkonnakaitse valdkonnas prioriteediks rohevõrgustiku arendamine, parkide, randade ja haljasalade korrastamine. Planeeritud on ka investeeringud pealinna kalmistute taristu korrastamiseks ning ringmajanduskeskuste rajamine.

Teede ja tänavate valdkonnas on tähtsaimate objektide hulgas Peterburi tee, Liivalaia, Tulika ja Lastekodu tänava rekonstrueerimine. Oluliseks objektiks on ka Tondi eritasandilise ristmiku valmimine ning sellega seotud Kotka ja Tondi tänavate rattasõbralikumaks muutmine. Välisrahastuse toel valmib Ülemiste terminali ja Vanasadama vaheline trammitee, samuti alustatakse ettevalmistustöödega ühe uue trammiliini rajamiseks. Tallinna rattastrateegia elluviimise käigus rajatakse linnaosasid või asumeid ühendavaid ratta- ja kergliiklusteid, kergliikluse ohutumaks muutmiseks on kavas alustada raudteealuste käigutunnelite rajamisega. Tänavavalgustuses on kavas edendada säästlike ja tarkade valgustuslahenduste rakendamist ning kiirendada välisvalgustuse üleviimist LED valgustitele, samuti suunata senisest enam vahendeid parkide ja lasteaedade välisvalgustuse parendamisse.

Investeeringute finantseerimiseks kasutatakse nii linna omavahendeid, maksimaalses võimalikus ulatuses EL-i rahastusperioodi võimalikke toetusi kui ka toetusi riigieelarvest, samuti on kavas osaliselt rahastada investeeringuid laenu arvelt, hoides seejuures linna võlakoormuse mõõdukal tasemel.

Eelarvestrateegia perioodil on linna peamisteks eelarvepoliitilisteks eesmärkideks jätkuvalt hoida põhitegevuse tulem positiivses mahus, mis võimaldab katta vähemalt laenude põhiosa tagasimaksed ja intressikulu. Hoida strateegiaperioodil linna põhitegevuskulude kasv alla linna põhitegevustulude kasvu ning linna võlakoormus mõõdukal tasemel. Niisamuti on jätkuvalt eesmärgiks tagada linna kulutusteks likviidsuspuhver, mis katab vähemalt linna kahe nädala kulutuste mahu, mis on vähemalt 50 miljonit eurot.

Eelarvestrateegia 2024-2027 sisaldab linna eelseisva nelja aasta rahaliste võimaluste prognoose, lähtudes strateegia koostamise ajal teada olevatest asjaoludest ja mõjuritest.