Tallinna linnavalitsus algatas uue arengudokumendi „Tallinna laste ja noorte vaimse tervise tegevuskava 2025–2035“ koostamise ja kinnitas selle lähteülesande. Tegevuskava eesmärk on suurendada laste ja noorte vaimset heaolu, ennetada vaimse tervise probleemide teket ning pakkuda vajadusel tuge nii lastele ja noortele kui ka nende peredele.

Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski sõnul on 2025. aasta prioriteediks õnnelike laste eelarve elluviimine, keskendudes haridusele, tervisele ja võrdsetele võimalustele. „Panustame õpetajate töötingimuste parandamisse, et luua lastele parem õpikeskkond. Samal ajal, et laps oleks tõeliselt õnnelik, tuleb tagada ka tema vaimne heaolu. Selleks suurendame vaimse tervise toe kättesaadavust, tuues koostöös Peaasi meeskonnaga koolidesse 20 uut psühholoogi,“ ütles Ossinovski. „Ka nutisõltuvus mõjutab negatiivselt laste vaimset tervist ja keskendumisvõimet. Koostöös teadlastega aitame koolidel luua mõistlikku nutiseadmete kasutust toetavat keskkonda, kaasates ka lapsevanemad, et suurendada perede teadlikkust ja toetada laste arengut,“ lisas linnapea.

Uus tegevuskava keskendub Tallinna laste ja noorte vaimse heaolu edendamisele, probleemide ennetamisele ning tugiteenuste kättesaadavuse parandamisele. Kuna noorte vaimset tervist mõjutavad erinevad tegurid, hõlmab kava linnaasutuste vahelist koostööd nii ennetuse, varajase sekkumise kui ka rehabilitatsiooni valdkonnas. Ühe prioriteedina näeb linn vajadust lähiaastatel kompenseerida psühhiaatrite arvu vähenemist, panustades ennetusse, varajasse sekkumisse ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna tõhusamasse koostöösse.

Tegevuskava juht Ott Oja (alumisel pildil) rõhutas, et laste vaimse tervise probleemide ennetamisele läheneb Tallinn terviklikult ning oma panuse annab pea iga linna asutus. „Eraldi tähelepanu alla võtame näiteks ka laste vaimset tervist toetava füüsilise keskkonna kujundamise, mille mõju vaimsele tervisele jääb pahatihti tähelepanuta. Puhas ja turvaline linn, kus on võimalik liikuda jalgsi, ratta või ühistranspordiga, arendab lapse iseseisvust, mis omakorda tugevdab tema vaimset tervist. Seetõttu panustavad tegevuskavasse nii linnaplaneerijad kui ka linna transpordi-, kommunaal- ja korrakaitsevaldkond,“ ütles Oja ning lisas, et Tallinna lähenemine laste vaimsele tervisele alates haridusest kuni linnatranspordini on võrdlemisi murranguline ning lähtub valdkonna teadlaste ja ekspertide suunistest.

Tegevuskava sihtrühmaks on kuni 19-aastased noored, kuna selle vanuseni on suur osa noortest seotud Tallinna linna haridusvõrguga. Samuti pööratakse tähelepanu lapseootel vanemate toetamisele, mis võib avaldada pikaajalist positiivset mõju lapse vaimsele tervisele.

Tegevuskava lähtepunktiks on Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“ seatud sihid, eesmärgid ja tegevusprogrammid.

Tallinna linnavalitsuse 3. detsembri 2024 korraldus nr 1101 „Arengudokumendi „Tallinna laste ja noorte vaimse tervise tegevuskava 2025–2035“ koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine“ on kättesaadav õigusaktide infosüsteemis TEELE.