Linn esitas riigile ettepanekud sotsiaal- ja tervishoiusüsteemide paremaks ühendamiseks
Abilinnapea Karl Sander Kase: „Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet praegust plaani paraku toetada ei saa. Oluline on arvestada, et VTK osas on tekkinud mitmeid murekohti nii huvirühmadel kui Tervisekassal. Ei ole mõistlik luua täiendavat ja dubleerivat juhtimistasandid kui ei suudeta pakkuda lahendust pikkadele teenus- ja ravijärjekordadele sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis. Liiga kiire ajatempo ning omavalitsuste eripäradega mittearvestamine uut kvaliteeti ei too.“
Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tagasiside kohaselt tuleks algses plaanis nähtud maakonnapõhise lähenemise asemel kasutada hoopis omavalitsustel põhinevat lähenemist. Nii saab vältida liiga suurte ja eriilmeliste tegevuspiirkondade teket ning tagada väiksematele omavalitsustele võimalus koostööpiirkondade moodustamiseks. “Tallinna puhul ei ole maakondlik tasand selgelt asjakohane. Tallinna rahvastik on Harjumaa rahvastikust 71,1%. Tallinnas on oma spetsiifika ja see vajab teistsugust lähenemist. Maakonna vaatest tulevad teistes piirkondades esile muud teemad, mida linnas ilmselt ei esine, nt ühistransport,” märkis Kase.
Linna hinnangul on oluline kaasata erinevate osapoolte koostöösse ka haridusasutusi, et jõuaks võimalikele tekkivatele probleemidele juba varakult jälile. Katmata on ka koostöö Töötukassaga ning selge seotus Sotsiaalkindlustusametiga. Samuti rõhub ettepanek vajadusele kaasata plaani koostamisse ka abivajajat ennast, et lähenemine oleks inimesekesksem ja tõstaks plaani edukuse tõenäosust.
Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud VTK tekitab muuhulgas küsimusi erinevate osapoolte õiguste, rollijaotuste ja andmevahetuste kohta, mille segane või puudulik lahendus tekitab süsteemis tarbetut lisatööd. Näiteks ei selgu väljatöötamiskavatsusest, kuidas jagunevad rollid ja vastutused tervisejuhi ning omavalitsuse sotsiaaltöötaja vahel. Kui tõenäoliselt ei ole inimestel probleemiks mitte tervishoiuteenuste korrapärane tarbimine, vaid sotsiaalteenuste jätkusuutlik tarbimine, siis võiks tervisejuhid asetseda just sotsiaalvaldkonna juures.
Ühtlasi näeb linn, et uues süsteemis tulemuslikult osalemine vajab täiendavat tuge sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele ning rahalisi vahendeid omavalitsuste sotsiaalvaldkondade tugevdamiseks.
Linna terviklikku pöördumist on võimalik lugeda siit.