Linn jätkab Astangu-Mäeküla kaitseala loomist koostöös maaomanikega
Tallinn soovib kaitse alla võtta 164 ha suuruse Astangu-Mäeküla ala, et pealinna ühes kõige liigirikkamas kohas säiliksid väärtuslikud looduskooslused, pärandmaastikud ja pärandkultuuriobjektid. Eileõhtusel avalikul arutelul andsid algatusele tagasisidet Haabersti linnaosa elanikud, maaomanikud ja teised huvitatud sihtrühmad. Kokku osales kohtumisel üle 30 inimese.
„Kaitseala loomise eesmärk on tõsta inimeste elukvaliteeti, säilitades Tallinna ilmselt kõige rikkalikuma loodusega ala nii tänastele kui ka tulevastele põlvedele. Loodus ei pea lõppema seal, kus algab linn. Austame maaomanike õigusi Astangu-Mäeküla kaitseala loomisel, oleme nendega dialoogis ning soovime kompromissid kokku leppida uue aasta alguses,” selgitas Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.
Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamine ei too kaasa täiendavaid liikumispiiranguid roheala senistele külastajatele. Küll aga toob ala kaitse alla võtmine kaasa tegevuspiiranguid maaomanikele näiteks uuendusraie ja ehitustegevuse osas. Pärast kaitseala moodustamist koostatakse kaitsekorralduskava, mis sätestab vajalikud tegevused looduskoosluste säilitamiseks ja külastuse korraldamiseks.
Linn ootab 15. detsembriks 2024 maaomanikelt täiendavat teavet, et arutada võimalikke kompromisse. Uue aasta alguses toimuvad kohtumised kinnistuomanikega, kes seda soovivad, et leida kokkuleppekohad, mis pannakse kirja ka kaitseala moodustamise otsusesse.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti keskkonnahoiu osakonna juhataja Meelis Uustali sõnul on Astangu-Mäeküla ala seisund praegu veel valdavalt hea, kuid tulevikule mõeldes on vajalik tegutseda juba praegu. “Täna on tegemist väga liigirikka, aga ka väga tundliku looduskompleksiga, kus muutused taimkattes, veerežiimis või muudes keskkonnatingimustes võivad selle erakordse ala muuta kiiresti keskpäraseks,“ märkis Uustal. Alalt kulgeb läbi Põhja-Eesti klint, mille peal asub Tallinna üks suuremaid loopealseid ja jalamil elurikas rusukaldekooslus. Loopealne on õhukese mullaga kooslus, kus saavad hakkama vaid sellega kohastunud erilised taime- ja loomaliigid.
Ala kaitse alla võtmine loob linnale paremad võimalused haruldaste looduskoosluste hoidmiseks. „Sarnaseid kohaliku omavalitsuse tasandi kaitsealasid on Tallinnas kolm: Harkus, Merimetsas ja Pääskülas. Merimetsa kaitsealal rajasime möödunud sügisel kahepaiksetele sigimistiigid ning selle aasta järelseire näitas, et esimesed kahepaiksed on juba käinud tiikides. Pääsküla rabas toimuvad juba mitmendat aastat sookoosluse taastamistööd, et rabale iseloomulikel kooslustel oleks võimalik teatud asukohtades taastuda,“ selgitas Uustal. Kriitilise tööna taastati tänavu ka tulevase Astangu-Mäeküla kaitsealale jääv tiik Astangu tänava ääres, kuhu igal kevadel suundub kudema mitu tuhat kahepaikset.
Taustainfo: Astangu-Mäekaitse ala kaitse alla võtmine sai alguse juba kolm aastat tagasi Haabersti linnaosa elanike ettepanekul. Kuna Haabersti ja Nõmme linnaosade territooriumil asuv 164 ha suurune maa-ala pakub väga soodsaid tingimusi eriilmeliste looduskoosluste jaoks, on vaja pakkuda alale kaitset keskkonda mõjutavate muutuste ja üha kasvava ehitustegevuse eest. Astangu-Mäeküla kaitse alla võtmisega seotud materjalidega sai tutvuda ja neile tagasisidet anda kuni oktoobri keskpaigani. Materjalid on leitavad veebilehelt https://www.tallinn.ee/et/astangumaekula.
Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamine ei too kaasa täiendavaid liikumispiiranguid roheala senistele külastajatele. Küll aga toob ala kaitse alla võtmine kaasa tegevuspiiranguid maaomanikele näiteks uuendusraie ja ehitustegevuse osas. Pärast kaitseala moodustamist koostatakse kaitsekorralduskava, mis sätestab vajalikud tegevused looduskoosluste säilitamiseks ja külastuse korraldamiseks.
Linn ootab 15. detsembriks 2024 maaomanikelt täiendavat teavet, et arutada võimalikke kompromisse. Uue aasta alguses toimuvad kohtumised kinnistuomanikega, kes seda soovivad, et leida kokkuleppekohad, mis pannakse kirja ka kaitseala moodustamise otsusesse.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti keskkonnahoiu osakonna juhataja Meelis Uustali sõnul on Astangu-Mäeküla ala seisund praegu veel valdavalt hea, kuid tulevikule mõeldes on vajalik tegutseda juba praegu. “Täna on tegemist väga liigirikka, aga ka väga tundliku looduskompleksiga, kus muutused taimkattes, veerežiimis või muudes keskkonnatingimustes võivad selle erakordse ala muuta kiiresti keskpäraseks,“ märkis Uustal. Alalt kulgeb läbi Põhja-Eesti klint, mille peal asub Tallinna üks suuremaid loopealseid ja jalamil elurikas rusukaldekooslus. Loopealne on õhukese mullaga kooslus, kus saavad hakkama vaid sellega kohastunud erilised taime- ja loomaliigid.
Ala kaitse alla võtmine loob linnale paremad võimalused haruldaste looduskoosluste hoidmiseks. „Sarnaseid kohaliku omavalitsuse tasandi kaitsealasid on Tallinnas kolm: Harkus, Merimetsas ja Pääskülas. Merimetsa kaitsealal rajasime möödunud sügisel kahepaiksetele sigimistiigid ning selle aasta järelseire näitas, et esimesed kahepaiksed on juba käinud tiikides. Pääsküla rabas toimuvad juba mitmendat aastat sookoosluse taastamistööd, et rabale iseloomulikel kooslustel oleks võimalik teatud asukohtades taastuda,“ selgitas Uustal. Kriitilise tööna taastati tänavu ka tulevase Astangu-Mäeküla kaitsealale jääv tiik Astangu tänava ääres, kuhu igal kevadel suundub kudema mitu tuhat kahepaikset.
Taustainfo: Astangu-Mäekaitse ala kaitse alla võtmine sai alguse juba kolm aastat tagasi Haabersti linnaosa elanike ettepanekul. Kuna Haabersti ja Nõmme linnaosade territooriumil asuv 164 ha suurune maa-ala pakub väga soodsaid tingimusi eriilmeliste looduskoosluste jaoks, on vaja pakkuda alale kaitset keskkonda mõjutavate muutuste ja üha kasvava ehitustegevuse eest. Astangu-Mäeküla kaitse alla võtmisega seotud materjalidega sai tutvuda ja neile tagasisidet anda kuni oktoobri keskpaigani. Materjalid on leitavad veebilehelt https://www.tallinn.ee/et/astangumaekula.