Kuni 8. märtsini 2024 saab Tallinna kultuuri- ja spordiametile esitada taotlusi erivajadustega inimestele loodud professionaalsete kultuuriprojektide toetamiseks. Toetatakse uute sündmuste loomist, mis arvestavad erivajadustega inimeste eripära ja on kunstiliselt veenvad. Ideede ja info saamiseks korraldas linn ka inspiratsioonipäeva.

Abilinnapea Kaarel Oja sõnul on tegu Eestis esimese toetusmeetmega, mis on suunatud sihtgruppidele, kelle jaoks üksnes ligipääsetavuse parandamisest ei piisa. „Erivajadustega inimestele on loodud lubamatult vähe kultuurisündmusi ja seda püüame samm-sammult parandada,“ ütleb Oja. „Uue toetusmeetme eesmärk on rikastada linna kultuurikalendrit professionaalsete sündmustega, mis on algusest peale kavandatud mõnd erivajadusega inimeste sihtgruppi silmas pidades. Selle kõige kõrval on meie eesmärk aga ka arusaamist erivajadustest laiendada ning tõsta teadlikkust, et elementaarsed pingutused invalifti või kaldteede näol on alles esimesed sammud ligipääsetavuse loomisel.“

Abilinnapea Betina Beškina tõdeb samuti, et füüsilised abivahendid ei pruugi olla piisav, et näiteks nägemis- või kuulmispuudega kontserdikülastaja elamusele ligi pääseks. „Hiljuti toimunud Eesti laulu kontserdil tõusis esile noor viipekeele tõlk, kes tegi oma tööd sedavõrd hingestatult, et nii-öelda boonuselamuse said ka tavainimesed. Kuulmispuudega televaatajale oli tema töö aga möödapääsmatult vajalik, et laulu sõnumile ligi pääseda. Kuid on veel palju meetodeid ja võimalusi, kuidas erivajadusega inimesi kultuuri kontekstis teistega võrdsemalt kohelda, ja seda soovimegi toetada,“ rääkis Beškina.    

Eesti Viipekeele Seltsi juhatuse liige, TLÜ nooremteadur ja eesti viipekeele uurimisrühma liige Jari Pärgma rõhutas omalt poolt, et ligipääsetavusest tuleb mõelda laiemalt kui juba olemasolevate sündmuste ligipääsetavaks muutmine. „Kui lisada üritustele viipekeeletõlge, on see väga tore. Aga see on nagu laualamp, mis aitab välja valgustada ühe konkreetse sündmuse. Meil on vaja enamat. Kultuuriürituste puhul ei piisa vaid sellest, et keegi teeb meie eest valikud, millele võimaldatakse näiteks tõlke kaudu ligipääs. Kurdid, nagu kõik teisedki, soovivad võimalust ligi pääseda just neile üritustele, mis neid kõnetavad,” ütleb Pärgma, lisades, et valdkonnaga peab tegelema tervikuna.

Kuna eelpool nimetatud toetusmeede on uus ja uus on ka ligipääsetavuse mõtestamise vaatenurk, korraldas linn 21. veebruaril kultuurikorraldajatele info- ja inspiratsioonipäeva.

Teabepäeva vestlusringi juhtis lavastaja ning festivali Erisuste Erinevused ja pimedate Terateatri juht Jaanika Juhanson, kes on veendunud, et just kultuur seob meid ühe rahvakilluna tervikuks. „Kuid niikaua, kuni see ei hõlma kõiki, niikaua, kuni see pole kõigile kättesaadav ja ligipääsetav, pole see tegelikult ühe maa ja selle rahva kultuur. Meid on nii vähe, et on äärmine raiskamine, kui me ei ava kultuurisündmustel osalemist kõigile. Samuti teistpidi – see on meie kultuuririkkust ahendav, kui me ei võimalda meil kõigil kultuuri võrdsetel alustel panustada,” rääkis Juhanson.

Kogemusi ligipääsetavate ürituste korraldamisest jagasid info- ja inspiratsioonipäeval Edmar Tuul (dirigent, ühtekuuluvuskontserdi „Mina olen olemas” üks korraldajatest), Tuuli Potik ja Eve Mutso (Estonia haridusprojekti „Tajuleebe tantsulugu” tegijad) ning Lee Saarsen (Tartu 2024 ligipääsetavuse spetsialist). Toimus ka vestlusring, kus publiku vaatepunkti avasid Artur Räpp, Jari Pärgma ja Heidi Kask. Kõlama jäi, et sageli ei nõua erivajadustega inimestele ürituste ligipääsetavaks tegemine niivõrd mitte rahalist ressurssi, kuivõrd soovi ja teadmisi – just selle eest kantigi hoolt infopäeval.

„Erivajadustega inimeste vestlusringides osalisi kuulates on minu jaoks üha selgemalt mõistetav, et ligipääsetav, kaasav ja õiglane kultuuriloome ja -kogemus on meie kõigi jaoks eluliselt oluline õigus ja vajadus, mitte ainult mingi kauge eraldatud rahvahulga, väikse rühma aktivistide ja huvikaitsjate pärusmaa,” kommenteeris Jaanika Juhanson.

Uus toetusmeede on suunatud kultuurisündmuste loomiseks, mille auditooriumiks on erivajadusega inimesed, kelle osalemine ühiskonnas teistega võrdsetel alustel on tema erivajaduse tõttu takistatud. Linn toetab professionaalselt läbiviidavaid projekte, mis valmivad konkreetset sihtgruppi silmas pidades ja sihtgrupi esindaja või selle valdkonna ekspertidega konsulteerides. Konsulteerimine puudutab sihtgrupi vajadusi ja võimalusi, aga võib olla laiendatud ka vormi- ja teemavalikutesse. Toetust antakse kuni 20 000 eurot projekti kohta.

• Erivajadustega inimestele loodud kultuuriprojektid (taotlemine)
•  Fotod info- ja inspiratsioonipäevast (autor: Aleksandr Guzhov)

Video uuest liikuvust toetavast kultuurisündmuste inspiratsioonipäevast:
 

Juuresolev foto on illustratiivne

​​​​​​​