Tallinna Linnavalitsus saatis kolmapäevasel istungil volikogule avalike ürituste korra muutmise ja jäätmehoolduseeskirja eelnõu, mille üks eesmärke on kaotada ühekorranõud avalikelt üritustelt Tallinnas.

Talllinna abilinnapea Joosep Vimm sõnas, et tegu on väga olulise sammuga. „Kui volikogu need kaks eelnõud vastu võtab, siis alates 1. juunist on Tallinn esimene linn Euroopas, kus tohib avalikel üritustel kasutada ainult korduskasutusnõusid. See on suur samm edasi suunas, et kaotada ära pärast üht kasutamist prügiks muutuvate nõude ja söögiriistade kasutamine,“ ütles Vimm.

Jäätmehoolduseeskirja vastu võtmisel laieneb 1. aprillist biojäätmete liigiti üleandmise kohustus kõigile kinnistutele. „Nii vähendame segaolmejäätmete teket ning suurendame jäätmete ringlusse võttu. Väiksemate elamute puhul jääb võimalus eraldi mahutisse kogumise asemel biojäätmeid nõuetekohaselt kompostida. Biojäätmed on liigiti kogumisel nii linnaelanikele kui ka linnale ressurss, millest saab teha komposti. Samuti on võimalik kasutada neid biogaasi tootmiseks, mida näiteks üks tehas on ka hiljuti Tallinna külje all asunud tegema,“ lisas Vimm.

Uue jäätmehoolduseeskirja eesmärk on ajakohastada linna jäätmehoolduse korralduse nõudeid ning viia ellu Tallinna jäätmekavaga 2022-2026 seatud eesmärke, milleks on jäätmetekke vähendamine, korduskasutuse ja jäätmete liigiti kogumise edendamine.

Kui siiani olid biojäätmeid mahutiga kohustatud koguma kümne ja enam korteriga kinnistud, siis alates 1. aprillist 2023 peavad biojäätmeid mahutisse hakkama koguma ja oma jäätmevedajale üle andma kõik kinnistud. Erandina saavad mahuti kohustuses vabastusi taotleda üksikelamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga elamuga kinnistud, kes kompostivad oma tekkivad toidujäätmed koha peal eeskirja nõuete kohaselt ning saavad kompostimiseks nõusoleku oma linnaosa valitsuselt. Selleks, et biojäätmete liigiti kogumisega alustamine oleks lihtsam, saavad üksikelamu, paarismaja, ridaelamu boksi ja kuni kahe korteriga elamu kinnistu elanikud Tallinna linnalt taotleda tasuta biojäätmete mahuti läbi Tallinna e-teenindusportaali (täpsem info ja tingimused: https://taotlen.tallinn.ee/).

Biojäätmete liigiti kogumine vähendab oluliselt segaolmejäätmete mahtu ja sellest tulenevalt sätestatakse jäätmemahutite tühjendamisele uued minimaalsed tühjendamissagedused. Võrreldes varasemaga harveneb segaolmejäätmete mahuti minimaalne sagedust (üksikelamu puhul minimaalne sagedus kord kvartalis, teiste puhul kord kuus).

Tallinna linn kannab käesoleval aastal Euroopa rohelise pealinna tiitlit, seega peavad üritused mida Tallinnas korraldatakse, olema loodust säästvad ja keskkonnale soodsad. Alates 1. juunist 2023 on kõigil Tallinna linnas toimuvatel avalikel üritustel lubatud serveerida toitu ja jooki üksnes korduskasutatavates anumates ning kasutada üksnes korduskasutatavaid söögiriistu. Lubatud on kasutada ühekordselt kasutatavaid joogikõrsi, segamispulki ja kokteilikaunistusi, mis ei koosne plastist (sh biopõhisest plastist), oksüdantide toimel lagunevast plastist või biolagunevast plastist.

Lisaks laiendatakse vanalinnas jäätmeveo kellaaegasid. Varasemalt võis vanalinnas jäätmeid vedada vaid ajavahemikul 7–12, kuid eelnõu kohaselt lubatakse vanalinnas jäätmeid vedada tööpäevadel ajavahemikus 6–13 ja 19–22 ning nädalavahetustel 7–12.

Alates 2024. aasta 1. jaanuarist ei tohi olmejäätmete kogumiseks enam kasutada suuri 2500 liitriseid ja 4500 liitriseid metallmahuteid, sest need ei vasta ühelegi standardile ning tekitavad tühjendamisel suuri mürahäiringuid ning ei soosi jäätmete liigiti kogumist. Edaspidi võib metallmahuteid kasutada vaid nende jäätmete kogumiseks, mis ei kuulu olmejäätmete hulka (nt ehitus-lammutusjäätmed).

Tallinna jäätmehoolduseeskiri on oluline rakendusakt, millega viiakse ellu 2022. aasta kevadel vastu võetud Tallinna jäätmekava 2022–2026 eesmärke.