Loodus tühja kohta ei salli
Järgnev lugu on hea näide sellest, kuidas loodus täidab alati ära tühja koha.
Lasteaia hoovis oli meil aastaid kompostihunnik. Kuna on plaan rajada õuesõppe paviljon, siis likvideerisime selle kevadel ära, et saada kohta uue ehitise jaoks. Suvi tuli aga vahele, muid töid oli palju ja tulemus on näha nüüd juuresolevatelt piltidelt. Mõnus rammus pinnas, kus lokkab malts, kasvab kartul, päevalill ja veel mingid lilled, mille nime me ei tea. Kõik need on end ise külvanud sinna ja kasvavad sõbralikult üheskoos. Varsti võtame kartuli üles ja vaatame, kuidas saak on.
Lasteaia hoovis oli meil aastaid kompostihunnik. Kuna on plaan rajada õuesõppe paviljon, siis likvideerisime selle kevadel ära, et saada kohta uue ehitise jaoks. Suvi tuli aga vahele, muid töid oli palju ja tulemus on näha nüüd juuresolevatelt piltidelt. Mõnus rammus pinnas, kus lokkab malts, kasvab kartul, päevalill ja veel mingid lilled, mille nime me ei tea. Kõik need on end ise külvanud sinna ja kasvavad sõbralikult üheskoos. Varsti võtame kartuli üles ja vaatame, kuidas saak on.