Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Mihklipäev viis Tallinna alusharidusjuhid õpirändele Türki

Mihklipäev viis Tallinna alusharidusjuhid õpirändele Türki

Mihklipäev, mida Eesti rahvakalendris tähistatakse 29. septembril, on sügise üks olulisemaid verstaposte – päev, mil loodus tõmbab hinge pärast viljakoristust ja inimesed võtavad kokku suvised tööd, valmistudes talveks. Samal päeval astusid 25 Tallinna alusharidusjuhti rahvusvahelisele õpirännule Türgi suurlinnadesse Istanbuli ja Izmirisse. Nende eesmärk oli omandada uusi teadmisi ja kogemusi, et rikastada Eesti haridussüsteemi innovaatiliste lähenemiste ja lahendustega.

Nii nagu Mihklipäev tähistab üleminekut suvisest tööajast mõttetegevusse, sümboliseeris ka see õpiränne uut etappi Tallinna haridusjuhtide tegevustes. Nad suundusid õppima Türgi haridussüsteemist ja otsima värskeid ideid, mida saaks rakendada Tallinna lasteaedades. Reis pakkus haridusjuhtidele võimaluse süvitsi mõelda, kuidas rahvusvahelisi kogemusi kasutada uudsete lahenduste ja koostöövõimaluste loomiseks, millest võidaksid nii Tallinna eelkooliealised lapsed kui ka kogu haridussüsteem.

Õpiränne algas Tallinnast, kus haridusjuhid kogunesid Tallinna Lennujaamas, valmis uuteks kogemusteks. Samal päeval jõuti Istanbuli, kus esimesed tunnid veedeti kohaliku kultuuriga tutvudes. Istanbuli mitmekesine atmosfäär, ajaloolised hooned ja vilgas tänavaelu pakkusid haridusjuhtidele esmast konteksti ja tausta järgnevatele hariduskülastustele, andes võimaluse mõista, kuidas kultuuriline ja hariduslik mitmekesisus toetavad õppimist ja inspireerivad hariduse arengut.

Esimene külastus viis haridusjuhid Perihan Aktürk Anaokulu lasteaeda Istanbuli Aasia poolses Kadıköy linnaosas. See lasteaed keskendus keskkonnaharidusele ja looduse kaudu õppimisele, pakkudes uudseid lähenemisviise, nagu loomade eest hoolitsemine ja välitegevused. Lasteaias oli oma loomade hooldusala, kus lapsed said praktilisi õppetunde vastutuse ja empaatia arendamiseks. See pakkus Tallinna haridusjuhtidele ideid, kuidas arendada praktilisi loodusõppevorme, mis tugevdavad laste sidet loodusega ja õpetavad vastutustunnet.

Järgneval päeval külastati Sulhiye Ersoy Anaokulu lasteaeda, mis on tuntud oma Ökokooli programmi ja aastaringselt välitingimustes õppimise metoodika poolest. Lasteaed arendab laste keskkonnateadlikkust ja praktiseerib looduses õppimist igal aastaajal. See oli hea näide, kuidas õuesõpe, olenemata ilmast, aitab lastel keskkonda paremini mõista. Programmi osana kaasati ka kultuuripärandi väärtustamine läbi traditsiooniliste toitude valmistamise töötubade. Need näited pakkusid ideid, kuidas Eestis rakendada rohkem loodushariduslikke ja kultuuripärandit väärtustavaid tegevusi.

Kolmandal päeval suunduti Izmiri, kus külastati Nefise İbrahim Çetin Anaokulu lasteaeda. Asutuse keskmes on kaasav haridus ja erivajadustega laste toetamine, pakkudes kohandatud tugiprogramme, mis on integreeritud tavarühmadesse. Tugiteenuste, nagu logopeedide ja eripedagoogide, efektiivne koostöö tavarühmades pakkus inspiratsiooni, kuidas Eestis pakkuda veelgi paremat tuge erivajadustega lastele, tagades individuaalse toe ja kaasava õpikeskkonna.

Neljandal päeval külastati Mehlika Emir Altay Anaokulu lasteaeda, kus õppekava keskendus teadusõppe ja loovuse arendamisele. Lapsed osalesid teaduskatsetes ja töötubades, mis arendasid nende loovat ja kriitilist mõtlemist. Need praktilised tegevused andsid Tallinna haridusjuhtidele ideid, kuidas teadust ja loovust saaks integreerida Eesti lasteaedade õppeprotsessi, julgustades lapsi olema uudishimulikud ja loovad.

Reedel külastasid õpirändel osalejad Ephesust, iidset Kreeka linna, mis on tuntud oma rikkaliku ajaloolise ja kultuurilise pärandi poolest. Ephesuse külastus oli kultuurilise konteksti laiendamine, andes osalejatele võimaluse mõista, kuidas ajalugu ja kultuur mõjutavad hariduse korraldust ja õppemetoodikaid tänapäeval. See pakkus laiemat mõistmist, kuidas kultuuri ja ajalugu võib integreerida haridusse, näiteks läbi traditsiooniliste käsitööde ja kultuuriprojektide.

Õpirände viimasel päeval külastati Topkapi paleed ja Hagia Sophiat, mis andis osalejatele sügavama arusaama Türgi rikkalikust ajaloost ja kultuuripärandist. Need kaks monumenti, mis sümboliseerivad Ottomani impeeriumi võimsust ja islami kultuuri sügavust, aitasid haridusjuhtidel paremini mõista, kuidas ajalugu ja kultuur mõjutavad haridust ja ühiskonda laiemalt. Topkapi palee külastus tõi esile valitsemise ja juhtimise rolli, samas kui Hagia Sophia pakkus ainulaadset näidet kultuuride ja religioonide põimumisest.

Bosporuse väina laevasõit, mis toimus õpetajatepäeval, pakkus sümboolse ja inspireeriva tausta õpirände kokkuvõtete tegemiseks. See geograafiline paik, mis ühendab Aasiat ja Euroopat, sümboliseeris kahe erineva haridussüsteemi – Eesti ja Türgi – ühendamist, rõhutades vajadust kohandada ja integreerida nähtud praktikaid Tallinna lasteaedadesse.

Bosporusel peetud arutelu ja õpetajatepäeva tähistamine võimaldas osalejatel reflekteerida oma kogemusi ja arutada, kuidas Türgis nähtud paindlikud süsteemid ja innovatsioonid toetaksid ka Eesti haridusasutuste efektiivsust ja ressursikasutust. Õpetajatepäeva tähistamine süvendas mõtet, et haridustöötajatel on keskne roll haridusuuenduste elluviimisel ning nende töö on oluline kogu ühiskonna arengu seisukohalt.

Türgi õpiränne pakkus Tallinna haridusjuhtidele mitmeid praktilisi ideid ja lahendusi, mida saaks kohandada Eesti konteksti:
  • Paindlik alusharidus ja integreeritud hoiusüsteem: Türgi 5-tunnised tsüklid, kus vanemad saavad valida hommikuse või õhtuse tsükli, annavad Eesti lasteaedadesse paindlikkust, optimeerides ressursikasutust ja pakkudes rohkematele lastele ligipääsu kvaliteetsele haridusele.
  • Digitaalsed sisselogimise ja turvalahendused: Türgi lasteaedade digitaalsed sisselogimissüsteemid inspireerisid arendama Eestis Eliis platvormi edasi, pakkudes vanematele reaalajas ülevaadet lapse päevast ja vähendades õpetajate halduskoormust.
  • Keskkonnaharidus ja loovuse arendamine: Türgis nähtud keskkonna- ja loovuseõpetus pakkus ideid, kuidas Eesti lasteaedades võiks rohkem rõhku panna praktilisele keskkonnaharidusele ja loovust arendavatele tegevustele, näiteks taimede kasvatamise või loomade eest hoolitsemise kaudu.
  • Kaasava hariduse tugevdamine: Türgis nähtud tugihariduse lahendused annavad inspiratsiooni arendada Eestis veelgi paremat tuge erivajadustega lastele, kus spetsialistide koostöö tavarühmades tagab iga lapse individuaalse arengu ja toetuse.
Tallinna alusharidusjuhtide õpiränne Türgis oli väärtuslik kogemus, mis pakkus uusi perspektiive ja praktilisi lahendusi, mida saab rakendada Eesti lasteaedades. Innovatsioonid, nagu paindlikud lastehoiusüsteemid, keskkonnaharidus ja loovust toetavad tegevused, aitavad rikastada Eesti haridusruumi ja vastavad Tallinna haridusstrateegia 2030 eesmärkidele pakkuda lastele kvaliteetset, mitmekesist ja kaasavat haridust. Bosporusel tehtud kokkuvõtted ja kultuurikogemused, sealhulgas õpetajatepäeva tähistamine, andsid õpirändele sümboolse ja tähendusliku lõpu, rõhutades rahvusvahelise koostöö ja kultuuridevahelise mõistmise olulisust hariduses.

Allikas: Tallinna Enda lasteaed