Nõmme aasta tegijaks kuulutati Pääsküla kool
Täna möödus Nõmmele linnaõiguste andmisest 98 aastat. Aastapäeva tähistamine algas hommikul traditsioonilise Nõmme värvides sallide sidumisega ja kulmineerus Nõmme kultuurikeskuses toimuva aktusega, kus anti välja „Aasta tegija“ auhind.
Nõmmele linnaõiguste andmise 98. aastapäeva tähistamine algas kell 10.30 kogunemisega Nõmme jaama juures, et minna üheskoos juba traditsiooniks saanud sallide sidumisele. Nõmme värvides sallid said endale selleks päevaks kaela Nõmme jaamaülema, Nõmme Ema ja Nikolai von Glehni skulptuurid. Seejärel heisati ühiselt „Ärgake, nii vahid hüüdvad“ saatel Nõmme lipp. Vastremonditud Nõmme Kultuurikeskuses toimus pidulik aktus.
Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul on Nõmme linnaõiguste aastapäev ajalooline sündmus, mis tuletab meelde Nõmme eripära ja iseseisvust. „Nõmme linnaõiguste aastapäeva teeb eriliseks ka peaaegu 15 aastat kestnud traditsioon anda välja tunnustusauhind „Nõmme tegija“ või „Nõmme tegu““, sõnas Kuri.
Skulptor Aivar Simsoni poolt loodud Nikolai von Glehni vähendatud koopiaga üle antava tunnustuse osaliseks sai tänavu Pääsküla Kool koolipäeva tervikliku disaini eest. „Pääsküla kool on koostöös kogukonnaga, vanemate ja õpilastega teinud mitu julget sammu. Nendest lähtuv positiivne efekt ei lase ennast kaua oodata,“ täpsustas Kuri. Koolipäev algab uuenduslikult kell 9, samuti vähendati oluliselt nutiseadmete kasutamist.
„Aasta olulisima tegija või teo välja valimine ei olnud lihtne. Tunnustus omaette on ka sellesse valikusse sattumine,“ lisas linnaosavanem. Aasta tegija nominentide hulgas oli Nõmme Seltside Koostöökoja eestvedaja Ülle Mitt, koduloouurija Piret Loide, Ukrainale kaitsevõrkude kudumise korraldaja Kristina Reineller, rahvatantsu eestvedaja Kristi Aitsam, kunstnik Kadri Roosi, lastekirjanik Tiina Kilkson, dirigent ja baleriin Maria Seletskaja, kodanikukeskse tervishoiusüsteemi arendaja Peeter Mardna, poliitik Kristjan Järvan, kogukonna eestvedaja Tiit Kruusalu. Aasta teo vääriliseks arvati Hessnery maja ehitamist Pääskülla, Männiku ja Männimudila lasteaedade rekonstrueerimist, Järve keskuse kasutajasõbralikuma keskkonna loomist, elektriraudtee 100 tähistamist, Rabajooks 100 korraldamist ja Nõmme United jalgpalliklubi meistrite liigasse jõudmist.
Auhinnatseremooniale järgnes kontsert-lavastus, kus astusid üles Nõmme huviringid ja isetegevuslased. Põimiku Nõmme ajaloost oli tervikuks lavastanud Erki Aule.
Nõmmele linnaõiguste andmise 98. aastapäeva tähistamine algas kell 10.30 kogunemisega Nõmme jaama juures, et minna üheskoos juba traditsiooniks saanud sallide sidumisele. Nõmme värvides sallid said endale selleks päevaks kaela Nõmme jaamaülema, Nõmme Ema ja Nikolai von Glehni skulptuurid. Seejärel heisati ühiselt „Ärgake, nii vahid hüüdvad“ saatel Nõmme lipp. Vastremonditud Nõmme Kultuurikeskuses toimus pidulik aktus.
Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul on Nõmme linnaõiguste aastapäev ajalooline sündmus, mis tuletab meelde Nõmme eripära ja iseseisvust. „Nõmme linnaõiguste aastapäeva teeb eriliseks ka peaaegu 15 aastat kestnud traditsioon anda välja tunnustusauhind „Nõmme tegija“ või „Nõmme tegu““, sõnas Kuri.
Skulptor Aivar Simsoni poolt loodud Nikolai von Glehni vähendatud koopiaga üle antava tunnustuse osaliseks sai tänavu Pääsküla Kool koolipäeva tervikliku disaini eest. „Pääsküla kool on koostöös kogukonnaga, vanemate ja õpilastega teinud mitu julget sammu. Nendest lähtuv positiivne efekt ei lase ennast kaua oodata,“ täpsustas Kuri. Koolipäev algab uuenduslikult kell 9, samuti vähendati oluliselt nutiseadmete kasutamist.
„Aasta olulisima tegija või teo välja valimine ei olnud lihtne. Tunnustus omaette on ka sellesse valikusse sattumine,“ lisas linnaosavanem. Aasta tegija nominentide hulgas oli Nõmme Seltside Koostöökoja eestvedaja Ülle Mitt, koduloouurija Piret Loide, Ukrainale kaitsevõrkude kudumise korraldaja Kristina Reineller, rahvatantsu eestvedaja Kristi Aitsam, kunstnik Kadri Roosi, lastekirjanik Tiina Kilkson, dirigent ja baleriin Maria Seletskaja, kodanikukeskse tervishoiusüsteemi arendaja Peeter Mardna, poliitik Kristjan Järvan, kogukonna eestvedaja Tiit Kruusalu. Aasta teo vääriliseks arvati Hessnery maja ehitamist Pääskülla, Männiku ja Männimudila lasteaedade rekonstrueerimist, Järve keskuse kasutajasõbralikuma keskkonna loomist, elektriraudtee 100 tähistamist, Rabajooks 100 korraldamist ja Nõmme United jalgpalliklubi meistrite liigasse jõudmist.
Auhinnatseremooniale järgnes kontsert-lavastus, kus astusid üles Nõmme huviringid ja isetegevuslased. Põimiku Nõmme ajaloost oli tervikuks lavastanud Erki Aule.