Kui viimasel ajal on räägitud eelkõige plastpakendite kahjulikust keskkonnamõjust, siis veipimisepideemia on põhjustanud uue jäätmeprobleemi – ühekordsed e-sigaretid, mis satuvad olmeprügisse ning tekitavad lisaks sõltuvusele ka tõsist keskkonnakahju. Kuhu tuleks tühjenenud elektroonikaseade peale kasutamist viia?

Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Helen Akenpärgi sõnul on olenemata elektroonikaseadme suurusest ka üheainsa sattumine loodusesse liiast. Seadmete akudega käib kaasas isesüttimise oht, mis võib põhjustada prügilapõlenguid. Lisaks reostavad akudes või patareides leiduvad ained nagu tsink, alumiinium, plii, nikkel või liitium pinnast ning ohustavad seeläbi põhjavee puhtust.
„Samal ajal on nende materjalide hulk maakeral piiratud ning minema visatud ja keskkonda saastava materjali asemel tuleb kaevandada uut. See tähendab, et iga kogumispunkti viidud elektroonikaseade vähendab otseselt loodusressursside raiskamist, mistõttu ongi meie kõigi kohustus jäätmeid liigiti koguda,“ sõnas Akenpärg.

Kauplejad on kohustatud tagasi võtma väikeelektroonika jäätmed

Tihti visatakse olmeprügisse just väikesed elektroonikat sisaldavad seadmed: puldid, telefonid, laadijad, kõrvaklapid, hambaharjad ning ka ühekordsed e-sigaretid. E-sigaretid kuuluvad aga ohtlike jäätmete hulka ja need tuleks viia kas jäätmejaama, kauplejale tagasi, ohtlike jäätmete kogumispunkti või ära anda ohtlike jäätmete kogumisringil. Kasutatud e-sigarette võetakse nendes punktides vastu tasuta.

Tallinna jäätmejaamade asukohad ja lahtiolekuajad on leitavad SIIT, ohtlike jäätmete kogumispunktid märgitud SIIN. Aga millistesse kauplustesse võib kasutatud e-sigareti tagastada?

Akenpärgi sõnul on elektroonikaseadmete kokku kogumine tootjate või maaletoojate kohustus ja iga pood peab tagasi võtma kasutatud elektroonikaseadme, mille on inimesele müünud. Seega võib elektroonilise sigareti pärast kasutamist tagasi viia sinna poodi, kust see osteti.

„Suuremad elektroonikapoed ehk poed, kus müügipinda on enam kui 400 ruutmeetrit, peavad vastu võtma kõik keskmisest rösterist väiksemad elektroonikaseadmed. Selleks võib pood välja panna kogumiskasti, kuid spetsiaalse kogumiskasti puudumine poodi väikeste elektroonikaromude vastuvõtmisest ei vabasta,“ selgitas Akenpärg.

Kui müügikoht mingil põhjusel seadet vastu võtmast keeldub, palub keskkonnaamet sellest kohe teada anda riigiinfo telefonil 1247 või kontakteeruda keskkonnaameti järelevalvega. Samuti on tagastamisvõimalused kaardistatud veebilehel kuhuviia.ee, kirjutades otsingulahtrisse „e-sigaret“, misjärel kuvatakse kaardil lähimad kogumiskohad. Meeles tasub pidada, et näiteks patareide kogumiskasti e-sigaretid ei sobi.

„Patareide kogumiskasti sobib ainult patarei või aku – et see patareide kasti panna, tuleb aku e-sigaretist välja võtta. Elektroonikaseadmete jaoks mõeldud kogumiskasti võib e-sigareti muidugi koos patarei või akuga panna,“ märkis Akenpärg.  

Lisaks elektroonikapoodidele panustavad ka tootjad ja edasimüüjad jäätmete kõrvaldamisse, mistõttu on ka tubakapoodides olemas vastavad kogumiskastid. Tagastatud e-sigarettidest eraldatakse üldjuhul liitiumaku ja juhtmed, ülejäänud plastik läheb purustamisse. Akud suunatakse eraldi käitlusesse, kuna liitiumakude taaskasutusvõimalused arenevad järjest rohkem.

Tubakatoodete reklaamiseadus ei motiveeri 

EasySmoke’i tegevjuhi Raiko Ääro sõnul võtavad nende poed tagasi kõigi brändide tühjad e-sigaretid, ka need, mis on maitsetega ja ostetud mustalt turult. Selle võrra pakuvad nad järgmisel ostul oma brändi ühekordseid e-sigarette soodushinnaga ehk 50 senti odavamalt.

„Hakkasime seda kampaaniat tegema esimesest päevast. Ega inimesed telekapuldi patareide ja muu väikeelektroonika puhul väga ei mõtle, kõik need lendavad üldjuhul olmeprügisse. Olen palunud ka meie edasimüüjatel sama kampaaniat rakendada, et jäätmed jõuaksid õigesse kohta tagasi,“ rääkis Ääro.

Ääro sõnul on aga selliste kampaaniate levitamine tubaka reklaamiseaduse tõttu raskendatud, mistõttu on nad sunnitud sõna levitama verbaalselt ning kauplustes kohapeal. Kuigi kampaania lõpp-eesmärk on tema sõnul ikkagi korrektsesse jäätmekäitlusesse panustamine.

„Välja hõigata me seda kampaaniat ei saa, sest seaduse mõistes võib seda nimetada müügiedendamiseks. See on justkui tubakatoodetele reklaamikampaania tegemine, mis on meie sektoris tegelikult keelatud, kuna läheb reklaami- ja tubakaseadusega vastuollu. Nüüd oleme lihtsalt kaupluses öelnud, sõna levib ja inimesed ikkagi juba teavad, et meie poodides selline võimalus on,“ selgitas Ääro.  

Nicorexi tegevjuhi Diane Sirelpuu sõnul suunavad ka nemad oma poodides inimesi jäätmeid tagastama verbaalselt müügitehingu tegemisel. Tema sõnul oleks vaja aga esmalt tugevdada kommunikatsiooni, et tekitada inimestes vastutus ja motivatsioon tühjad jäätmed õigetesse kogumispunktidesse tagastada.

„E-sigaretid on Eestis väga rangelt reguleeritud kaup, mistõttu on nende müügiga tegelevatel kaupmeestel piiratud võimalused avalikuks kommunikatsiooniks, tarbijate teadvustamiseks ning inimeste motiveerimiseks. Teavitustööd maaletooja ja müüjana saamegi teha vaid konkreetsetes ostukohtades, kus meie tooteid soetatakse,“ nentis Sirelpuu.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sõnul ei sea reklaamiseadus keskkonnateadlikkuse tõstmiseks mõeldud teavitustööle piiranguid. Küll aga on reklaamiseaduse kohaselt keelatud e-sigarettide reklaam, mistõttu on oluline jälgida, et tehtav teavitustöö ei oleks käsitatav e-sigareti reklaamina.

„Eelnevalt kirjeldatud kampaania puhul on probleemiks e-sigareti odavamalt saamise võimaldamine, kuna tubakaseadusele kohaselt on keelatud tubakatoote müügiedendus tarbijale pakutava võidu, auhinna või muu hüve võimaldamise näol,“ märkis TTJA ettevõtluse osakonna reklaami ekspert Diana Lints.

Küll aga kuulub e-sigaret sarnaselt elektroonikaseadmetele probleemtoote alla ning jäätmeseaduse kohaselt on selle tootjal kohustus anda kasutajale teavet tekkinud jäätmete tagastamiskohtadest ning korraldada teabekampaaniaid kasutajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.

Illegaalsete jäätmete keskkonnakahju võib olla kahekordne

Lisaks kogumiskastidele on tootjatel kohustus elektroonikaseadmele lisada märgistus, mida tootega pärast kasutamist teha. Siinkohal on aga murekohaks ka mustalt turult ostetavate e-sigarettide hulk. Kui illegaalse kauba müük toimub käest kätte, ei saa tarbija ka tagastamise kohta informatsiooni, sest kaup ostetakse mitteametlikust müügikohast. Seega võib illegaalse kauba tarbijate seas olla tuhandeid inimesi, kes pole tagastusvõimalustest üldse teadlikud.

„Ametlikult kaupu maale toovatel ettevõtetel on erinevad kohustused enda turustatavate toodete ja nende jäätmete deklareerimiseks. Illegaalselt müüdud miljonite e-sigarettide puhul neid kohustusi ei järgita, mistõttu võiks piltlikult öelda, et illegaalsete jäätmete keskkonnakahju on kahekordne kui neid ei utiliseerita korrektselt,“ märkis Nicorexi tegevjuht Diane Sirelpuu.

Küll aga on Nicorex kasutanud nikotiinipatjade karpide puhul pandisüsteemi, kus iga karp on konkreetse vääringu ja märgistuga, mille alusel tasub tarbija toote soetamisel ka selle pakendi eest. Kui toode tarvitatud, tagastatakse talle poes pakendi ostu väärtus.

Sirelpuu sõnul motiveerib teatud liiki tarbijaid jäätmeid õigesse kohta tagastama just see, kui jäätmel on ka mingi rahaline väärtus, mis tarbijale tagastatakse, seda hoolimata jäätmete kategooriast. Illegaalsete toodete suure tarbimismahtu tõttu sellised võimalused aga tekkida ei saa, kuna illegaalse kauba jõudmist Eestisse pole mingil kujul deklareeritud, rääkimata selle käest-kätte müügist.

„Eesmärk vähendada musta turu osakaalu peaks olema prioriteet. Musta turu vähendamise järgselt oleks oluliselt efektiivsemad ka meetmed täiendava kommunikatsiooni ning tagastamisvõrgustiku laiendamise näol,“ nentis Sirelpuu.

Kogumisringid, mis võimaldavad seadmeid tagastada kodu lähedal

Lisaks ohtlike jäätmete kogumispunktidele, jäätmejaamadele ja kauplusesse viimise variandile saab vanad e-sigaretid ringlusesse saata ka jäätmete kogumisringil, millest järgmine on toimumas sel nädalavahetusel, 28.-29. oktoobril Tallinna linnaosades. Kogumisringil on võimalik kodu lähedal ära anda nii ohtlikke jäätmeid kui ka kasutuskõlblikke esemeid. Kõik kogumisringide asukohad ja kellaajad on leitavad SIIT.

Tallinna abilinnapea Joosep Vimma sõnul on kogumisringid muutunud linlaste seas üha populaarsemaks, kuna paratamatult tekib kodus mõningaid ohtlikke jäätmeid, mida jäätmejaama alati viia ei jõuta.

„On muutunud traditsiooniks, et korraldame kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, kogumisringi, kus kahe nädalavahetuse jooksul saab kõikides linnaosades ära anda ohtlikke jäätmeid. Reeglina on kokku umbes sadakond peatuspunkti üle linna, et kõigil oleks võimalus kodulähedaselt oma seadmed ära anda,“ selgitas Vimm.

Vimma sõnul on ühekordsete e-sigarettide probleem plahvatuslikult kasvanud. Muret valmistab eelkõige nende vedelemine linnaruumis ja inimeste teadmatus, et e-sigarit tavalise prügi hulka visata ei tohi.

„Aina populaarsemaks ja tavalisemaks on muutunud, et kodus olevad vanad patareid viiakse tagasi kauplustesse, kus on nähtaval kohal korralikud kogumiskastid. Niisamuti peaks normaalsuseks saama ka kasutatud e-sigarettide tagastamine kogumispunktidesse,“ märkis Vimm.

Allikas: Pealinn.ee, autor: Elin Hein