Pealinnas tehakse planeerimisotsuseid kiiremini ja rohkem kui varem
Tallinna linnaplaneerimise amet on 2025. aasta esimesel poolaastal märgatavalt suurendanud planeeringute menetluse tempot ja tõhusust. Aasta algusest senini on tehtud otsuseid kokku 44 detailplaneeringu osas – seda on sama palju kui kogu 2023. aasta jooksul ning 20 võrra enam kui 2024. aasta samal perioodil.
Abilinnapea Madle Lippuse sõnul näitavad tulemused, et aasta alguses seatud eesmärk hoida tempot vähemalt 20 otsust kvartalis on mitte ainult täidetud, vaid ületatud. „Oluline on rõhutada, et töö kvaliteet ja avalikkuse kaasamine ei ole selle arvelt kannatanud. Teenus on muutunud kiiremaks ja kasutajasõbralikumaks nii arendajatele kui ka linlastele,“ ütles Lippus.„Oleme valmistamas ette ka uut Tallinna üldplaneeringu koostamist, millel on otsene mõju planeeringute menetlemise kiirusele. Uus üldplaneering võimaldab viia arengustrateegia ja üldplaneeringud samasse ajalisse sammu. Eesmärk on, et Tallinna linn saaks kaasaegse ja ülelinnalise tervikvaate ruumilisele arengule, mis võimaldab kiiremini jõuda ehitusõiguse väljastamiseni ning samas sõnastab selgelt ka ootused kavandatava ruumi kvaliteedile,“ selgitas abilinnapea.
2025. aasta esimese poolaasta jooksul on praeguseks algatatud 14, vastu võetud 17 ja kehtestatud 13 detailplaneeringut. Lisaks on lõpetatud ligikaudu 50 mitteaktiivset detailplaneeringu menetlust. Ehitus- ja kinnisvarasektorile on kindlasti oluline ka teadmine, et linnaplaneerimise amet on 2025. poole aastaga teinud sama palju kehtestamiste otsuseid, kui eelmine aasta üldse kokku.
Linnaplaneerimise ameti juhataja Martin Karro toob esile töökorralduse muudatuste mõju. „Kevadel kehtima hakanud uus töökorraldus võimaldab suure osa detailplaneeringutest algatada otse linnaplaneerimise ametil, mis on aidanud lühendada menetlusaega keskmiselt 700 päeva võrra. Samuti oleme kogu menetlusinfo koondanud detailplaneeringute juhtimislauale, mis võimaldab operatiivset ülevaadet kõigi töös olevate planeeringute kohta. Lisaks on oluliselt paranenud koostöö linna erinevate asutuste vahel ning tööprotsesside muudatused on viidud tulemusjuhtimise vormi.“
Linnaplaneerimise amet on viimastel aastatel panustanud järjepidevalt ka koostöösuhete arendamisse. Kogutud tagasisidet nii detailplaneeringu koostajatelt kui ka projekteerimistingimuste taotlejatelt. Tagasiside põhjal hinnatakse kõrgelt arhitektide kättesaadavust, operatiivset suhtlust ja menetluste kiirust. Arenguvõimalusena nähakse veelgi süsteemsemat probleemilahendust ja sügavamat kaasamõtlemist keerukamate planeeringute puhul.
Tulevikku vaadates on üks olulisemaid arendusi uus Tallinna planeeringute register, mille arendus on alanud ja valmimine on kavandatud 2026. aasta suveks. Uus register pakub paremat kasutusmugavust ja läbipaistvust nii arendajatele kui ka avalikkusele, sealhulgas avaliku statistikamooduli kaudu.
Tallinn liigub üha enam andmepõhise otsustamise suunas. Valminud on kaardirakendused lasteaia- ja koolikohtade vajaduste hindamiseks, töös on sarnane tööriist sporditaristu planeerimiseks. Need aitavad paremini prognoosida linlaste tulevasi vajadusi ja kavandada mõistlikku ruumikasutust kogu linnas.