Eile, 20. mail anti Tallinna raekojas pidulikult üle Kristjan Raua preemiad. Värsked laureaadid on Aet Ollisaar, Mari Roosvalt, Linda Kaljundi ja Andreas Trossek. Nominentideks esitati sel aastal 52 kunstnikku ja kunstiteadlast.

Tallinna abilinnapea Kaarel Oja juhtis oma tervituskõnes tähelepanu Hirvepargis asuva Kristjan Raua monumendile jäädvustatud tsitaadi algusele. „Sinna on kirjatud: „Kunst on elu. Tihendatud, puhastatud elu.“ Seda mõtet kasutatakse üsna sageli ja nii mõnigi kord kergekäeliselt, kuid siinsel juhul annab sõna „puhastatud“ sellele minu jaoks kaalu. Millegi puhastamine üleliigsest nõuab aega, läbimõtlemist ja vastutuse võtmist. See on pingutus, milleks leiame võimaluse kahetsusväärselt harva. Käesoleva aasta preemia laureaadid on aga talitanud just nii. Nad on võtnud oma loominguks ja tegemisteks aega ning tulemuseks on parimas tähenduses „puhastatud elu“.“

Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.

Kunstnike Liidu volikogu ja Tallinna linna esindajast koosneva žürii otsusel pälvisid tänavuse Kristjan Raua nimelise preemia Linda Kaljundi mahuka teadus- ja kuraatoritöö eest kultuurimälu uurijana, Aet Ollisaar silmapaistvalt särava loomingulise tegevuse eest 2023. aastal, Mari Roosvalt pikaaegse väljapaistva loomingulise tegevuse eest kunstniku ja õppejõuna ning Andreas Trossek ajakirja Kunst.ee pikaajalise ja tulemusliku juhtimise eest.

Linda Kaljundi (1979) on ajaloolane, kuraator ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi professor. Viimasel ajal on ta tegelenud peamiselt kultuurimälu uuringutega. Lisaks teadusartiklitele ja teaduskogumike toimetamisele on Kaljundi avaldanud teadust populariseerivaid kirjutisi, teadus- ja ilukirjanduse kriitikat ning kunstikriitikat. Ta on kirjutanud raamatuid ning kureerinud näitusi, teiste seas näiteks „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“ (2018, näitus ja monograafia, koos Tiina-Mall Kreemiga); „Kunst või teadus“ (2022, Kumu kunstimuuseum, kaaskuraatorid Jaanika Anderson, Linda Kaljundi, Kadi Polli, Kristiina Tiideberg, Ken Ird) ning suurnäitust „Kunst antropotseeni ajastul“ (2023, Kumu kunstimuuseum, kaaskuraatorid Eha Komissarov, Ulrike Plath, Bart Pushaw, Tiiu Saadoja).

Aet Ollisaar (1966) on tekstiilikunstnik ja õppejõud, kes on pühendunult suunanud tekstiilikunstialast haridust alates 1992. aastast Tartu Kunstikoolis ja alates 2000. aastast professorina ja tekstiiliosakonna juhatajana Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (praegu Kõrgem Kunstikool Pallas). Aet Ollisaare tegevus kunstniku ja õpetajana on sillaloome olnu ja oleva vahel. Aastal 2023 toimus tal viis isiknäitust, lisaks olid tema teosed eksponeeritud kümnel žüriiga näitusel ja kuraatoritööna valmis Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus „Ettevaatlik“ ARSi Kunstilinnakus. Sellel aastal pälvis Ollisaar ka Aasta Tekstiilikunstnik 2023 tunnustuse.

Mari Roosvalt (1945) lõpetas 1969. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maali erialal, näitusetegevusega alustas juba 1970. aastal. Oma loomingus väljendab ta tundeid ümbritseva maailma suhtes. Roosvalt on Eesti Kunstnike Liidu auliige, Eesti Akvarellistide Ühenduse liige ning Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse liige. Ta on olnud Tallinna 7. Keskkooli ja Tallinna 46. Keskkooli kunstiõpetaja ning Tallinna Kunstikooli õpetaja. Aastatel 1985–1992 töötas ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis vanemõpetajana, hiljem Tallinna Kunstiülikooli dotsendina ning üldmaali õppetooli ja kunsti üldainete keskuse juhatajana. Alates 1998. aastast on Roosvalt Eesti Kunstiakadeemia erakorraline professor. Aastatel 2001–2006 oli Roosvalt Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia juhataja ja 2006–2015 eelõppe koordinaator ja õppekava juht. Ühtlasi on Mari Roosvalt 2002. aastal loodud Evald Okase Muuseumi juhatuse liige.

Andreas Trossek (1980) täiendas end aastatel 2001–2002 Helsingi Ülikooli kunstide uurimiskeskuses, sai 2007. aastal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis kunstiteaduse erialal ja astus Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis doktorantuuri. Aastatel 2003–2006 töötas ta Eesti Raadio (praegu Eesti Rahvusringhääling) uudistesaate toimetajana ja Klassikaraadio kunstisaate kaassaatejuhina ning aastatel 2005–2012 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses kunstiajaloolasena. Alates 2002. aastast on Trossek kirjutanud kunstikriitikat eri väljaannetele, teinud kaastöid galerii- ja muuseuminäituste kataloogidele, toimetanud kunstiteaduslike materjale nüüdiskunstnikest ja Eesti kunsti lähiajaloost ning akadeemilises võtmes uurinud Eesti joonisanimatsiooni ajalugu. Alates 2009. aastast on ta olnud Eesti kunsti ja visuaalkultuuri kvartaliajakirja Kunst.ee peatoimetaja.

2024. aastal esitati Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti, Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikmete, Eesti kunstiinstitutsioonide ja kultuuriväljaannete poolt preemia nominentideks 52 kunstnikku ja kunstiteadlast: Art Allmägi, Indrek Grigor, Kristina Grigorjeva, Albert Gulk, Anders Härm, Külliki Järvila, Tõnis Jürgens, Margus Kadarik, Alice Kask, Linda Kaljundi, Raili Keiv, Eve Kiiler, Kristi Kongi, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Merike Kurisoo, Raoul Kurvitz, Vilen Künnapu, Urve Küttner, Peeter Laurits, Maria Izabella Lehtsaar, Sarah Nõmm, Kris Lemsalu, Enn Lillemets, Holger Loodus, Urmas Lüüs, Maasike Maasik, Kersti Markus, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Urmas Muru, Hans-Otto Ojaste, Kaido Ole, Aet Ollisaar, Al Paldrok, Katrin Piile, Laura Põld, Tanel Rander, Mari Roosvalt, Anne Rudanovski, Tõnis Saadoja, Ülle Saatmäe, Maret Sarapu, Margit Säde, Diana Tamane, Marje Taska, Kadri Toom, Timo Toots, Andreas Trossek, Mari Vallikivi, Raili Vinn, Toomas Volkmann.

Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis – preemiat on alates 1973. aastast ehk juba 50 aastat välja andnud Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Preemia suuruseks on 2800 eurot ning sellega kaasneb Enn Johannese kujundatud ning Margus Kadariku valmistatud medal. Laureaatide hulgast leiab paljud eesti kunstnikud ja kunstiteadlased, kelle tegevus ja looming on pälvinud kunstimaailma tunnustuse ning on Eesti kunsti oluliseks osaks, nagu ka Raua enda pärand.

Rohkem pilte leiab siit.