Rahvaloomingu kuu lasteaias
November oli Tallinna Priisle Lasteaias rahvaloomingu kuu.
Jagasime kuu erinevateks teemanädalateks: kirjanduse nädal, toidunädal, rahvalaulu- ja tantsu nädal ning vana-aja mängude nädal.
Kirjanduse nädalal tutvusime lähemalt eesti rahvajuttudega. Arutasime, kas sellised sündmused võisid kunagi tõesti toimuda ja kas sellised tegelased olid ka päriselt olemas. Juttude põhjal lavastati rühmades lühikesed dramatiseeringud, kus lapsed said ise valida endale rollid. Kõige rohkem soovisid lapsed lavastada Ernst Särgava juttu „Rebane varastab taadi kalad“.
Toidunädalal toimus muidugi rahvustoitude valmistamine. Eks neid päris vanu toite, mida eestlased kunagi sõid, on ikka keeruline valmistada. Kõige populaarsemaks osutus muidugi kama. Eriti põnev oli Varblaste rühma lastel, kes said proovida vana kapsariiviga riivimist.
Rahvalaulu- ja tantsu nädalal toimus suur Rahvapidu. Iga rühm esines lühikese kavaga. Muidugi olid ka kõik pealtvaatajad oodatud kaasa tantsima ja laulma. Eriti meeldis lastele regilaul, kus eeslauljateks olid vanema rühma lapsed.
Vana-aja mängude nädalaks olid õpetajad erinevatest allikatest otsinud katsetamiseks nii liikumis- kui lauamänge. Kõige rohkem elevust tekitas lastes see, millised olid mängude nimetused. Näiteks: „Kupi“ keerukuju mäng, „Härgi linna ajamas“ puupulkadega mäng, „Jütsi müts“ sõna- ja pandimäng jne. Ega mängud oma käigult ju tänapäeva mängudest väga ei erine aga nimetused olid tõesti toredad.
Tegemisi ja toimetamisi oli meie lasteaias rahvaloomingu kuul palju. Kõige olulisemaks nende juures peame aga seda, et lapsed said ise kõike katsetada ja teha. Oskused ja teadmised, mis omandatud läbi praktilise kogemuse, ei unune.
Jagasime kuu erinevateks teemanädalateks: kirjanduse nädal, toidunädal, rahvalaulu- ja tantsu nädal ning vana-aja mängude nädal.
Kirjanduse nädalal tutvusime lähemalt eesti rahvajuttudega. Arutasime, kas sellised sündmused võisid kunagi tõesti toimuda ja kas sellised tegelased olid ka päriselt olemas. Juttude põhjal lavastati rühmades lühikesed dramatiseeringud, kus lapsed said ise valida endale rollid. Kõige rohkem soovisid lapsed lavastada Ernst Särgava juttu „Rebane varastab taadi kalad“.
Toidunädalal toimus muidugi rahvustoitude valmistamine. Eks neid päris vanu toite, mida eestlased kunagi sõid, on ikka keeruline valmistada. Kõige populaarsemaks osutus muidugi kama. Eriti põnev oli Varblaste rühma lastel, kes said proovida vana kapsariiviga riivimist.
Rahvalaulu- ja tantsu nädalal toimus suur Rahvapidu. Iga rühm esines lühikese kavaga. Muidugi olid ka kõik pealtvaatajad oodatud kaasa tantsima ja laulma. Eriti meeldis lastele regilaul, kus eeslauljateks olid vanema rühma lapsed.
Vana-aja mängude nädalaks olid õpetajad erinevatest allikatest otsinud katsetamiseks nii liikumis- kui lauamänge. Kõige rohkem elevust tekitas lastes see, millised olid mängude nimetused. Näiteks: „Kupi“ keerukuju mäng, „Härgi linna ajamas“ puupulkadega mäng, „Jütsi müts“ sõna- ja pandimäng jne. Ega mängud oma käigult ju tänapäeva mängudest väga ei erine aga nimetused olid tõesti toredad.
Tegemisi ja toimetamisi oli meie lasteaias rahvaloomingu kuul palju. Kõige olulisemaks nende juures peame aga seda, et lapsed said ise kõike katsetada ja teha. Oskused ja teadmised, mis omandatud läbi praktilise kogemuse, ei unune.