Võrreldes 2021. aastaga on kõigi jäätmete liigiti kogumine muutunud elanike seas pisut populaarsemaks. Jäätmetest koguvad üle 75 protsendi tallinlastest kodus liigiti paberit ja pappi, pandipakendeid, klaaspakendeid, ohtlikke jäätmeid ning elektri- ja elektroonikajäätmeid. Paberit ja pappi kogub liigiti eraldi koguni 87 protsenti tallinlastest.

„See uuring kinnitab, et tallinlased tahavad kodu lähedal sorteeritud jäätmeid ära anda ja mida mugavamaks on jäätmete sorteerimine tehtud, seda enam inimesed ka selle ette võtavad,“ ütles Tallinna abilinnapea Joosep Vimm. „Lisaks avalikele pakendipunktidele, mida on Tallinnas pea 500, on pakendite jaoks korteriühistutel võimalik tellida eraldi mahutid. Eramaja elanikel soovitan uurida pakendikoti teenuse võimaluste kohta. Nii saab jäätmete liigiti ära andmise teha endale veelgi lihtsamaks. Sel aastal jätkame ka kindlasti ohtlike jäätmete kogumisringidega.“

Võrreldes 2021. aastaga on ohtlike jäätmete liigiti kogumine kasvanud viis protsenti. Elektri- ja elektroonikajäätmeid kogub alati eraldi 81 protsenti tallinlasi, kasutatud riideid 65 protsenti, biojäätmeid ja sealhulgas toidujäätmeid 59 protsenti ning aia- ja haljastusjäätmeid 62 protsenti. Tallinlastest kaks kolmandikku paneb avalikus ruumis viibides jäätmed alati just seda liiki jäätmetele ettenähtud prügikastidesse.

Kompostimisega tegeleb pea kolmveerand majade ja ridaelamute elanikest ning neli protsenti kortermajades elavatest inimestest. Pandimärgita pakendijäätmete liigiti üleandmiseks kasutatakse kõige sagedamini oma kortermaja juures asuvaid pakendikonteinereid ning piirkonna avalikke kogumispunkte. Ohtlike jäätmete liigiti üleandmiseks kasutatakse kõige sagedamini müügikohtades asuvaid patareide kogumiskaste.

Praegu on Tallinnas era- ja kortermajade juures eraldi mahutid segaolmejäätmete, paberi ja kartongi ning biojäätmete jaoks. Ligi kaks kolmandikku tallinlastest sooviks kodu juurest ära anda ka muid jäätmeliike, sealjuures tunti enim huvi klaaspakendite ning plast- ja metallpakendite ära andmise võimaluste vastu.

Korraldatud jäätmeveo teenusega on valdav osa tallinlastest rahul, kõige enam ollakse rahul teeninduse sõbralikkuse ning kontakti saamise kiirusega. Linlastest 45 protsenti toetab, et segaolmejäätmete äraveo hind oleks kõrgem kui liigiti kogutud jäätmete äraveo hind.

Tallinlastest 42 protsendil on viimase kolme aasta jooksul jäänud üle mööblit, mida nad enam ei vaja. Neist 29 protsenti on ebavajalikust mööblist vabanemiseks valinud mööbli müümise või ära andmise ning 32 protsenti on viinud mööbli oma transpordiga jäätmejaama. Huvi katkise mööbli juhendaja käe all ise parandada väljendas 43 protsenti küsitletud tallinlastest.

Linlastest 80 protsenti on viimase 12 kuu jooksul müünud või andnud ära oma vanu asju teistele kasutamiseks ning enam kui pooled on ostnud või saanud ise teistelt kasutatud asju. Ligi 76 protsenti on parandanud katkiseid asju, et neid pikemalt kasutada ning 23 protsenti on asju rentinud nende ostmise asemel. Neli viiendikku on aasta jooksul proovinud vähendada ka toiduraiskamist.

Seoses rohelise pealinna aasta ja tiitliga huvitab tallinlasi kõige enam teave üldiste tegevuseesmärkide, linnaruumis toimuvate muutuste ning avalike ürituste kohta. Rohelise pealinna tiitliga seonduvalt oodatakse Tallinnalt kõige enam elukeskkonna muutmist rohelisemaks, tähelepanu tõmbamist keskkonnateemadele ning keskkonnasõbralikuma transpordi arendamist.

Tallinna Strateegiakeskuse tellimusel küsitles Turu-uuringute AS telefoni teel ringmajanduse, jäätmete ja rohelise pealinna teemal jaanuarist kuni veebruarini kokku 803 Tallinna 15-aastast ja vanemat elanikku.

Uuringu lõpparuanne on kättesaadav Tallinna uuringute infosüsteemi kaudu aadressil https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2023/Ringmajandus-ja-roheline-pealinn-Tallinlaste-rahulolukusitlus-2023.

Kõik linna tellitud uuringud on kättesaadavad Tallinna uuringute infosüsteemis https://uuringud.tallinn.ee/.