Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Tallinn investeerib lisaeelarvega õpetajate palkadesse ja eestikeelsele haridusele üleminekusse

Tallinn investeerib lisaeelarvega õpetajate palkadesse ja eestikeelsele haridusele üleminekusse

Tallinna linnavalitsus saatis volikogule kinnitamiseks lisaeelarve, mis keskendub suuresti hariduse toetamisele ja arendamisele. Täiendatud eelarves suureneb hariduse valdkonna osa 10,54 miljoni euro võrra, mis toob kaasa märkimisväärsed investeeringud õpetajate palkade tõstmiseks ja eestikeelsele haridusele üleminekuks.

Abilinnapea Aleksei Jašini sõnul on Tallinna linnavalitsus teinud olulisi otsuseid, mis toetavad haridusvaldkonna arengut. „Haridusvaldkonna investeeringud ja püsikulude suurendamine sai kokkulepitud koalitsioonikõnelustel, mis leidis kinnitust ka lisaeelarve koostamisel. „Praegu on hariduse toetamine eriti oluline, sest haridussüsteem seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, sealhulgas õpetajate järelkasv ja eestikeelsele haridusele üleminek,“ nentis Jašin. „Kui varasemalt on linn piirdunud õpetajate palkade maksmisel riigi poolt eraldatud vahenditega, siis esmakordselt on nüüd Tallinna linn otsustanud anda õpetajate palkadeks lisaraha oma eelarvest. Ent investeerides haridusse, ehitame tugevamat tulevikku ning tagame pikaajalise hariduskvaliteedi ja õpetajate väärilise tasustamise ja motivatsiooni.“

Tallinna linna 2024. aasta lisaeelarve eelnõus nähakse ette täiendavad 6,5 miljonit eurot õpetajate palgavahenditeks. Haridusvaldkonnas tõusevad õpetajate ja tugispetsialistide töötasu alammäärad 1803 eurolt 1820 eurole ning õpetaja abide töötasu alammäär 1085 eurolt 1092 eurole.

Kokku 4 miljoni euro võrra aasta arvestuses suurendatakse kooliõpetajate töötasude diferentseerimisfondi, mille kaudu saab koolijuht vastavalt oma äranägemisele täiendavalt motiveerida õpetajaid, makstes neile töötasu alammäärast kõrgemat töötasu. Selle eesmärgiks on hoida olemasolevaid õpetajaid ja maksta kõrgemat palka vastavalt nende panusele ning värvata ka uusi õpetajaid, sest pealinna koolides on hetkeseisuga palju täitmata ametikohti. 2024. aasta lisaeelarves on kavandatud kolmandik nimetatud summast, et katta palgatõuse septembrist aasta lõpuni. Ülejäänud osa kavandatakse 2025. aasta eelarvesse.

Eestikeelsele õppele üleminekul toetatakse õpetajaid keelerände projektide ja eesti keele süvaõppe koolitustega. Lisaks üleminevatele haridusasutustele toetatakse ka eestikeelseid koole ja lasteaedu, kus igal aastal lisandub aina rohkem õpilasi, kelle emakeel ei ole eesti keel, sest paljud muukeelsed lapsevanemad eelistavad panna oma lapsed kohe eestikeelsesse haridusasutusse. Lisaeelarvega kavandatakse selleks 0,5 miljonit eurot koolidele ja 0,5 miljonit eurot lasteaedadele, mis on mõeldud konkreetselt eestikeelsele haridusele ülemineku meetmete täiendavaks rahastamiseks alates uuest õppeaastast. Alates 2025. aastast on see kokku 3 miljonit eurot aastas. Vahendite eraldamise aluseks asutustele on muukeelsete laste arv haridusasutuses.

Haridusvaldkonna täiendav rahastus 7 miljonit eurot aastas, sh 4 miljonit eurot diferentseerimisfondi ja 3 miljonit eurot eestikeelsele õppele ülemineku toetuseks, on kavandatud püsikuluna ja see raha peaks olema ka järgmiste aastate eelarves, kuid võimalik on raha kasutamise ümbersuunamine vastavalt haridusleppe läbirääkimiste kulgemisele.