Tallinn pani aluse Balti pealinnade julgeolekuvõrgustikule
Tallinna juhtimisel käsitleti ümarlauas kriisideks valmisolekut ja elutähtsate teenuste toimepidevust. "Ukraina sõjakogemus on selgelt näidanud, et kriisides on keskvõimu kõrval kohalike omavalitsuste, eriti suuremate linnade roll määrava tähtsusega, sest enamik hädavajalikke teenuseid tagatakse just kohalikul tasandil. Kohalike teenuste toimepidevusest sõltub kriisiolukorras kogu ühiskonna vastupanuvõime," selgitas linnapea Jevgeni Ossinovski.
Ossinovski tõi esile, et tõhus kriisijuhtimine eeldab süsteemset lähenemist ning õigeaegset ja selget kommunikatsiooni elanikele. "Kuna Balti pealinnade julgeolekupilt on sama, on mõistlik ka kohaliku tasandi julgeolekumeetmete planeerimisel teha koostööd ning üksteiselt õppida," rõhutas ta.
Tallinna linn valmistub lähiajal avalikustama lähiaastate tegevusplaani varjumiskohtade loomisel, mille keskmes on korteriühistutele mõeldud kriisivalmiduse toetusmeede. „Tallinn on juba loonud evakuatsioonikohad ja kerksuskeskused. Järgmise sammuna loome varjumisvõimekuse linna haridusasutustes ning asume toetama korteriühistuid varjumiskohtade loomisel,“ kinnitas Ossinovski.
Vilniuse abilinnapea Andrius Grigonis tutvustas ümarlaual linna varjumis- ja evakuatsioonisüsteeme. „Vilniusel on linna kaitsepoliitika plaan, millel on kaks põhieesmärki: toetada riigikaitset ja tugevdada tsiviilkaitset. Peamised projektid hõlmavad linna kaitsevarustuse suurendamist, droonide väljaõppealade rajamist ning universaalse evakuatsiooniplaani väljatöötamist, mis oleks kohandatav erinevates stsenaariumides ja tasanditel – alates üksikutest hoonetest ja naabruskondadest kuni tervete linnaosadeni. Samuti oleme kaardistanud tuhandeid maa-alused ruume Vilniuses, kontrollinud nende seisukorda ning plaanime veel sel aastal nende parendamiseks investeerida üle 2 miljoni euro. Vilniuse kaitsevõime on üks meie linnavalitsuse prioriteete,“ ütles Grigonis.
Riia abilinnapea Linda Ozola rõhutas varjumiskohtade kõrval elanikkonna teadlikkuse tõstmist. „Inimesed tahavad näha, et mitte ainult riik, vaid ka linnad võtavad valmisolekut tõsiselt. Tihe Balti koostöö ja tõhusad investeeringud tsiviilkaitsesse on tugev signaal meie vaenlasele, et me ei ole lihtne sihtmärk. Oluline osa sellest on ka enesekindlus ja üldine turvatunne, mis algab teadmisest, et sinu kogukond, linn ja riik on valmis – ning et ka sina üksikisikuna omad teadmisi ja vahendeid, et rasketel aegadel tugevana püsida. Peame investeerima mitte ainult taristusse, vaid ka oma kodanike harimisse,” sõnas Ozola.
Riia linnal on kavas Euroopa Liidu toel investeerida ligi seitse miljonit eurot elumajade varjumiskohtadesse.
Päeva lõpus allkirjastasid Balti pealinnade esindajad vastastikuse mõistmise memorandumi, millega tehti algus edasisele koostööle elanikkonnakaitse valdkonna arendamisel ja kriisides toimimisel. Memorandumi ning seeläbi ka võrgustiku eesmärk on tagada Tallinna, Riia ja Vilniuse ühine infoväli ning panus Baltikumi eduka ja toimiva kriisisüsteemi arendamiseks.