Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Tallinn soovib eestikeelsele õppele üleminekul Lasnamäe Põhikoolis õppivatele erivajadustega lastele paindlikku lahendust

Tallinn soovib eestikeelsele õppele üleminekul Lasnamäe Põhikoolis õppivatele erivajadustega lastele paindlikku lahendust

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule otsuse eelnõu, millega taotletakse Vabariigi Valitsuselt 2024/2025. õppeaastal Lasnamäe Põhikooli esimestele ja neljandatele eriklassidele luba õppetöö läbiviimiseks 70 protsendi ulatuses eesti keeles ja 30 protsendi ulatuses vene keeles.

Tallinnal on koostatud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava, mille alusel astub linn aktiivseid samme sujuvaks ja efektiivseks üleminekuks eestikeelsele õppele. Muuhulgas korraldatakse õpetajatele koolitusi ja keelerände projekte ning pakutakse õpilastele lisatuge keeleõppeks ja lõimumiseks.

Abilinnapea Andrei Kante tõdeb, et Lasnamäe Põhikoolis õpivad haridusliku erivajadusega õpilased, kel on raskusi õppimisega oma emakeeleski ning need lapsed vajavad erituge ja individuaalset lähenemist. „Oleme korduvalt rõhutanud, et ülemineku sihtrühma kuuluvad erivajadustega õpilased vajavad erilist tähelepanu. Seetõttu peame oluliseks nende puhul ka paindlikku lähenemist eestikeelsele õppele üleminekul, et toetada laste arengut ja edasist toimetulekut õppimises,“ selgitas Kante. „Lasnamäe Põhikooli õpilastel on erivajaduste tõttu püsivad õpiraskused ja häiritud on ka nende emakeel. Võttes arvesse õpilaste erivajadusi, on Lasnamäe Põhikool ja hoolekogu esitanud linnale ettepaneku jätkata esimestes ja neljandates eriklassides õpetamist osaliselt ehk 30 protsendi ulatuses vene keeles.“

Lasnamäe Põhikoolis õpivad hariduslike erivajadustega õpilased, kelle erivajadused on fikseeritud meditsiiniliste dokumentide ja koolivälise nõustamismeeskonna otsustega. Otsustes ei ole aga kooliväline nõustamismeeskond teinud õppekeele soovitusi ja hetkel ei võta kooliväline nõustamismeeskond veel vastu ka taotlusi hariduslike erivajadustega õpilaste osas, et hinnata, kas eesti keeles õppimine on õpilase arengu eripära tõttu jõukohane. Kuna kooliväline nõustamismeeskond vanemate taotlusi hetkel veel ei menetle, siis hinnang õpilaste võimekusele omandada haridust eesti keeles põhineb kooli tugispetsialistide eksperthinnangul.

Lasnamäe Põhikooli direktori Milena Pogodajeva sõnul pöördus kool paindliku lahenduse taotlusega linna poole, kuna lapsevanemad on oma laste arengu- ja haridustaseme pärast mures. „Kõik meie õpilased on haridusliku erivajadustega ja õpivad eriklassides. Kooli ülesanne on tagada igale õpilasele tema individuaalsetest võimetest lähtuv jõukohane õpe ja areng. Eriklassides osaliselt venekeelse õppe jätkamine tagab hariduslike erivajadustega õpilastele sujuva ülemineku eestikeelsele õppele, arvestades sealjuures õpilaste vajadusi ning võimeid. Ühtlasi oleks tagatud lähtumine õpilaste huvidest ja parimad võimalused laste arenguks. Sujuv üleminek eestikeelsele õppele aitab vähendada lapsevanemate pingeid ja kooliõpilaste ärevust,“ selgitas Pogodajeva.    

Erivajaduste tõttu on Lasnamäe Põhikooli õpilastel püsivad õpiraskused, nende emakeel on häiritud kõigis komponentides – hääldus, sõnavara, arusaamine, foneetika. Seepärast ei võimalda nende laste eesti keele oskuse tase õppematerjali täielikult omandada ja häiritud on ka nende kognitiivsed põhiprotsessid nagu mälu, mõtlemine, tähelepanu ja taju. Funktsionaalse lugemise oskus on väga madalal tasemel ning paljudel on diagnoositud düsleksia, düsgraafia ja düskalkuulia.

Lasnamäe Põhikooli esimestes eriklassides on prognoositav õpilaste arv 30 ning neljandates eriklassides 36, kellest 18 õpilasele on koostatud individuaalne õppekava kõikides õppeainetes.

Alates 1. septembrist 2024 algab järkjärguline eestikeelsele õppele üleminek, mil eestikeelsele õppele lähevad üle kõik üldhariduskoolide 1. ja 4. klassid. Teiste koolide seas läheb eestikeelsele õppele üle ka vene õppekeelega Lasnamäe Põhikool, kus õpivad hariduslike erivajadustega õpilased. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadusele võib haridusliku erivajadusega õpilast õpetades peale eesti õppekeele selle asemel kasutada muud keelt, kui kooliväline nõustamismeeskond on õpilasele tõhustatud toe või eritoe rakendamise soovitust andes leidnud, et eesti keeles õppimine ei ole õpilase arengu eripära tõttu jõukohane.