Tallinn toetab 3. klasside õpilaste ettevalmistamist eestikeelsele õppele üleminekuks
Seoses 4. klasside üleminekuga eestikeelsele õppele alates 1. septembrist toetab Tallinna linn täiendavaid tegevusi, mida koolid viivad läbi 3. klasside õpilaste ettevalmistamiseks. Projektitoetust taotles 15 kooli, kus seni on tegevustes osalenud kokku üle 1000 lapse.
Tallinna linna eesmärgiks on pakkuda kõigile õpilastele, olenemata nende emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Selleks on linnal loodud tegevuskava, mille alusel astub linn aktiivseid samme sujuvaks üleminekuks eestikeelsele õppele. Tuge keeleõppeks ja lõimumiseks pakutakse nii õpetajatele kui ka õpilastele.
Õpilaste toetamiseks avas linn meetme, et luua täiendavaid keeleõppe võimalusi eestikeelsele õppele üleminevate koolide 3. klassidele. Eesmärgiks on suurendada muu kodukeelega õpilaste valmisolekut õppida alates 1. septembrist eesti keeles. Üleminevatel koolidel oli võimalik taotleda linnalt vahendeid õppekava toetavateks eestikeelseteks tegevusteks, ringideks ja õpiabiks ning gruppide loomiseks eestikeelsetes õppeainetes. Projektitaotlusi esitati 15 koolist, kus tegevused on nüüdseks juba kuu aega toimunud.
„Lastel, kes ei ole harjunud õppima eesti keeles, on järsk üleminek väga keeruline ning piisava ettevalmistuseta võib paljudel õppetöös raskusi tekkida. Tuleb ju paralleelselt ainealastele teadmistega omandada ka uut keelt ning see ei ole sugugi lihtne,“ rääkis abilinnapea Andrei Kante. „Püüame ennetada olukorda, kus ebapiisava keelest arusaamise tõttu kannatavad ka laste teadmised. Seepärast pakumegi juba praegu koolidele tuge, et valmistada õpilasi üleminekuks ette, arendades nende eesti keele oskust. On hea meel, et suurem osa üleminevatest koolidest on sellest võimalusest kinni haaranud.“
Tegevusi ja õpet viivad koolides läbi kvalifitseeritud õpetajad ja ringijuhid, kelle emakeel on eesti keel või kelle eesti keele oskus vastab kehtivatele nõuetele.
Osa koole on jaganud 3. klasse õppeainete (nt matemaatika, loodusõpetus) eesti keeles õpetamiseks keeletaseme järgi gruppideks või on tunnis töötamas korraga kaks õpetajat. Osa koole korraldab lastele õppetööjärgseid eestikeelseid temaatilisi ringe, näiteks „Tänapäeva eesti muusika”, kus lapsed laulavad, mängivad, kohtuvad tuntud lauljatega; „Imeline loodus“ või „Mina ja keskkond“, kus õuesõppe raames on fookuses võetud Eestis elavad loomad ja taimestik; „Eesti spordielu”, kus tutvutakse tuntud sportlastega; „Lõbus matemaatika“ või raamatukogutund, kus loetakse eesti lastekirjandust. Toimub muusika ja eesti keele lõimitud õpe, kus on juba läbitud teema „Muusika sünnib pillimängust”. Korraldatakse ka projektipõhiseid tegevusi, näiteks „Naksitrallide seiklused Eestimaal“.
Sarnased tegevused jätkuvad juunikuuni. Mõned koolid on juunikuusse kavandanud veel ka eesti keele linnalaagreid.
2024. aasta linnaeelarves on eesti õppekeelele üleminekuga seotud tegevusteks ette nähtud 8,8 miljonit eurot, sealhulgas 3. klasside õpilaste keeleõppe toetuseks selle aasta esimeses pooles ligi 113 500 eurot.