Tallinna linnavolikogu kinnitas uue kalmistute kasutamise eeskirja, millega täpsustatakse kalmistute kasutamise korda, parandatakse ligipääsetavust ja vähendatakse halduskoormust. Muudatused aitavad hoida kalmistute väärikat ilmet, toetavad paremat ligipääsetavust ja vähendavad halduskoormust. Eeskiri jõustub 1. augustil 2025. Muudatused lähtuvad Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ põhimõtetest: linnaruum peab olema sidus, ligipääsetav ning toetama rohealade säilimist ja keskkonnahoidu. 
 

Kergliikurid on lubatud

Kui varem oli kalmistul jalgrattaga sõitmine keelatud, siis nüüd on see lubatud. Samuti võib kasutada teisi kergliikureid, näiteks tõukerattaid ja elektrilisi abivahendeid. Need ei tekita müra ega saasta õhku ning võimaldavad liikuda mugavalt ja kiiremini kui jalgsi – eriti suurematel kalmistutel või kui soovitakse külastada mitut hauda.

Liikumine jääb siiski rahulikuks ja kontrollituks. Muudatus lihtsustab ka kalmistutöötajate liikumist platsi eri osade vahel. Vajadusel saab Tallinna Transpordiamet kehtestada kiiruspiiranguid, et tagada ohutus ja vältida teiste külastajate häirimist.

Mootorsõidukiga liikumine on piiratud  

Kalmistule autoga sisenemine on lubatud üksnes päevavalges ning ainult põhjendatud juhtudel, näiteks tervislikel põhjustel. Täielikku keeldu ei kehtestata, sest paljudel eakatel või liikumisraskustega inimestel on vajadus lähedase hauani autoga jõuda. Piirang on kehtestatud eelkõige kalmistute rahu, väärikuse ja turvalisuse kaitseks.  
 
Varasem kogemus on näidanud, et pimedal ajal kiputakse kalmistu territooriumile sisenema muudel eesmärkidel, näiteks jäätmete mahapanekuks, vandaalitsemiseks või loata teenuste pakkumiseks. Valgel ajal on kalmistu töötajatel ja külastajatel võimalik liikumist paremini jälgida ning keskkonda kontrollida. Lisaks on kalmistud sageli kitsaste teede ja haljastusega alad, kus autoliiklus võib segada jalakäijaid, matusetalitust või haldustöid.  

Loodussõbralikum kalmistukultuur 

Kalmistutel ei tohi edaspidi kasutada plastist haljastust, näiteks kunstmuru ega patareitoitel töötavaid kunstküünlaid. Need esemed ei lagune looduses ning on keskkonnale kahjulikud, sest võivad hajuda ümbruskonda, jääda vedelema pikkadeks perioodideks, koormates nii haldajaid kui kahjustades ka kalmistu üldilmet.  
 
Kunstlilled lõikelilledena ei ole keelatud, kuid soovitatav on kasutada pärislilli, pärgade looduslikke materjale ning tavalisi vahaküünlaid, mis lagunevad aja jooksul ega jäta keskkonda jääkprodukte. Muudatus on suunatud kalmistute kui parkmetsade ja rahupaikade loodusliku ja väärika ilme säilitamisele. Samuti toetab see keskkonnahoidu ja prügi vähendamist – just väärtusi, mis on esile tõstetud ka Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“. 
 
Hauaplatside plaatimine on piiratud 

Edaspidi tohib hauaplatsi katta plaatidega maksimaalselt ühe kolmandiku ulatuses. Põhjuseks on asjaolu, et talvel on täielikult plaaditud platsidel matmine raskendatud – külmunud plaate ei saa kahjustusteta eemaldada. Piirang tagab platsi kasutatavuse ka tulevikus. 

Ühtsed kujunduspõhimõtted ja kooskõlastuskohustus 

Nagu enne, nii on ka nüüd vaja kõik hauaplatside kujundused kooskõlastada kalmistu haldajaga. Seda ka juhul, kui kujundustöid ei tehta ise, vaid tellitakse mõnelt ettevõttelt. Igale kalmistule kehtestatakse oma eripära arvestades ühtsed ja selged kujunduspõhimõtted. Nii on tagatud kalmistute korrastatud ja looduslähedane üldilme. 

Kasutusõigus muutub tähtajatuks 

Kui seni oli vaja kasutusõigust regulaarselt pikendada, siis nüüd muutub see tähtajatuks. See vähendab nii kalmistu haldaja kui ka elanike halduskoormust. Tähtajatu kasutusõigus annab platsi kasutajale püsivama ja kindlama tunde ning väldib olukordi, kus olulised õigused aeguvad teadmatusest või unustamise tõttu. Samas jääb kalmistu haldajale õigus sekkuda juhul, kui plats on pikka aega hooldamata või kasutusest väljas – et tagada kalmistu korrashoid ja väärikas üldilme.  

Tänapäevane ja austav lähenemine 

Muudatuste eesmärk on hoida kalmistuid väärika, korrastatud ja loodussõbraliku keskkonnana, mis on tänapäevaselt ligipääsetav, ent säilitab rahu ja austuse. Kalmistud on osa linnaruumi toimivast tervikust, mitte eraldiseisev paik. Uus eeskiri aitab selgemalt reguleerida, kuidas mälestamine, liikumine ja loodus saavad üheskoos toimida. 

Tutvu uue kalmistueeskirjaga lähemalt