Tänavu suvel vähendas Tallinna linn märkimisväärselt haljasalade niitmist, et aidata kaasa liigirikkuse arendamisele ning vähendada kuumasaarte efekti teket linnaruumis. Septembris-oktoobris niidetakse siiski kõik haljasalad ära, et sügisel saaks paremini korraldada puulehtede koristust.

“Linn on niitmist järk-järgult vähendanud ning tänavu ühes põuaperioodiga peatasime selle sootuks. Suve teises pooles oleme niitmise osaliselt taastanud seal, kus see aitab võidelda invasiivsete liikidega. On oluline, et niitmine oleks korraldatud teaduspõhiselt ning aitaks kaasa liigirikkusele, kuid siiski ei tuleks inimeste ja koduloomade ohutuse arvelt,” ütles abilinnapea Vladimir Svet. 

Alates 1. detsembrist 2022 kehtivad linnas uued lepingud erinevate haljasalade hooldamiseks, mis näevad ette senisest vähem intensiivset haljasalade niitmist. Seega on uute lepingute sõlmimisega vähendatud niitmiste intensiivsust võrreldes eelmise aasta suvega. Niitmise mahu vähendamine on seatud eesmärgiks ka järgmiseks aastaks.

„Oleme miinimumi viidud niitmise kohta saanud erinevat tagasisidet: paljudele inimestele meeldivad linnaruumis aktiivselt kasvama hakanud taimed, kuid on ka teistsuguseid arvamusi. Praegu korraldame Kesklinnas küsitluse, et täpsemalt välja selgitada, mis haljasalasid ja kuidas inimesed kasutavad ning millised on nende ootused konkreetsete rohealade niitmisele. Kui see on tulemuslik, uurime ka teiste linnaosade elanike arvamust. Küsitluse sisend aitab meil veelgi paremini inimeste ootuseid mõtestada ning niitmist korraldada ka uuel hooajal,” lisas Svet.

Küsitlus toimub Maptionnaire keskkonnas kuni 12. septembrini ning see asub siin. Küsitluse raames palutakse märkida kaardile haljasalad, mida Kesklinnas kasutatakse ja vastata küsimustele nende kasutamise kohta.

Siiski niidetakse sügise jooksul kõik Tallinna avalikud haljasalad ära. See aitab paremini korraldada nii langevate puulehtede koristust ning edaspidi ka lumekoristust nendelt haljasaladelt, kus seda tehakse.

Lisaks rajas Tallinn tänavu üle linna 14 lilleniitu, et rikastada linnaruumi, tõsta liigirikkust ning vähendada soojussaare efekti. Kokku rajati 3,5 hektarit kodumaiste taimedega niite.