Tallinna linnale kuuluvate hoonete üleminek kohaliku, puhta ja tõhusa kaugkütte kasutamisele on toonud esimesed olulised tulemused. Paari aasta eest algatatud protsessi tulemusena on edukalt lõpetatud mitmete linnahoonete kütteallikate muutmine, mis aitab kaasa linna eesmärgile saada heitmevabaks ning vähendada sõltuvust imporditavast maagaasist.

Abilinnapea Viljar Jaamu sõnul on Tallinn teinud viimastel aastatel edusamme linnale kuuluvate hoonete keskkonnasõbralikumaks muutmisel. „Heaks näiteks on hiljuti valminud Kadrioru pargi oranžerii ja Jaan Poska maja, mis on edukalt viidud üle kaugküttele. Need hooned esindavad hästi Tallinna püüdlusi puhtama ja säästlikuma energia kasutamise suunas. On rõõmustav, et uuringute kohaselt on Eesti üks puhtama õhuga riike Euroopas, kuid selles vallas tuleb tööd jätkata ja teistele eeskujuks olla,“ ütles Jaamu.

„Maagaasilt kaugküttele üleminek on oluline samm meie kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel. See töö jätkub, et viia võimalikult paljude linna hoonete küttevarustus üle keskkonnasõbralikele lahendustele,“ lisas abilinnapea.

Tallinna linn jätkab tööd oma hoonete energiataristu uuendamisel ja heitmevabaks muutmisel, et saavutada seatud roheeesmärgid ja parandada linlaste elukeskkonda. Lõpetatud on kaugküttele üleminek mitmes sotsiaamajas, mis asuvad aadressidel Alasi 4, 6 ja 8 ning Ankru 1. Salme kultuurikeskuse kaugküttevõrguga liitmine 2026. aastal loob võimaluse ka ümbritsevatel kortermajadel ning Kalamaja põhikoolil liituda kaugküttega. Kadrioru pargi oranžeriist linna eestvedamisel 2026. aastal Koidula tänavale suunduv kaugküttevõrk avab võimaluse maagaasist loobuda ja kaugküttega liituda nii Kadrioru lasteaial kui ka Koidula tänava kortermajadel, aga ka linnale kuuluval Tammsaare muuseumil, mis seni on kasutanud otseelektrikütet.

Lisaks töötab Tallinna strateegiakeskus 2025. aastaks välja meetmeid, et toetada korterelamute liitumist kaugküttega. Need on suunatud eelkõige kaugküttevõrgule lähedal asuvatele kortermajadele.