Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin osaleb 12.–14. novembril Helsingis toimunud rahvusvahelisel haridusekspertide kohtumisel, Helsinki Education Capital Event, kus ta tutvustab Eestis toimuvat haridusreformi ja jagab Tallinna linna kogemusi.

Haridusfoorumil esindab Aleksei Jašin Eestit, keskendudes oma ettekandes riigi haridusreformi võtmeteemadele. Üheks tänavuseks oluliseks sammuks on üleminek eestikeelsele õppele, mille eesmärk on tagada kõigile õpilastele võrdsed võimalused ja tugevdada nende keeleoskust juba koolitee algusest. Tallinna abilinnapea tõi oma sõnavõtus esile segregatsiooni kui Tallinna haridussüsteemi spetsiifilise väljakutse, mis tuleneb õpilaste erinevast sotsiaal-majanduslikust ja keelelisest taustast. Selle probleemi lahendamiseks töötab linn välja meetmeid mitmekesise ja kaasava õpikeskkonna loomiseks, pakkudes kõigile õpilastele võrdsed võimalused sõltumata nende taustast.

Jašin rõhutas, et nii Tallinna kui ka kogu Eesti pingutused selles vallas on kooskõlas Soome haridusministri Anders Adlercreutzi ettekande põhisõnumiga, mis käsitles Soome haridussüsteemi uuendamist vastavalt tuleviku vajadustele, ennekõike alus- ja põhihariduses ning sotsiaalse ja haridusliku segregatsiooni vähendamine. „Eesti on oma haridussüsteemi ülesehitamisel lähtunud  ajalooliselt Soome eeskujust, mistõttu on mõlemad tuntud oma tugevate haridussüsteemide poolest,“ märkis Jašin. „Kuigi meie kahe riigi haridussüsteemides on erinevusi, ühendab meid ühine pühendumus pakkuda igakülgset tuge nii õpilastele kui ka õpetajatele, et valmistada neid ette muutuvas maailmas.“

Foorumil käsitleti ka PISA testi tulemusi, mis toovad esile Eesti ja Soome erinevused õpilaste heaolus ja enesehinnangus. Kuigi Soome õpilased saavutavad kõrgeid akadeemilisi tulemusi, on nende enesehinnang ja rahulolu kooliga madal. Sellele väljakutsele vastamiseks on Soome astunud samme positiivsema ja toetavama õpikeskkonna loomiseks.

Jašin rõhutas Eesti jõupingutusi õpilaste akadeemiliste tulemuste ja üldise heaolu parandamiseks rahvusvahelises kontekstis. Probleemiks on eesti keelest erineva emakeelega õpilaste madalamad õpitulemused, mistõttu on pärsitud nende õpilaste edasised haridusvalikud ja tööalane karjäär. „Eestis pööratakse üha rohkem tähelepanu ka õpilaste heaolule ja vaimsele tervisele, et tasakaalustada akadeemilisi ootusi ja tõsta õpilaste rahulolu koolieluga,“ lisas ta.

Tallinna abilinnapea tutvustas Eestis kavandatavaid haridusreforme, nagu õppimiskohustuse ea tõstmise ja kutsehariduse reformi plaane, mille eesmärk on pakkuda noortele tugevamat ettevalmistust tööturule sisenemiseks ja seeläbi vähendada noorte tööpuudust. Ta käsitles ka õpetajate järelkasvu ja karjäärimudeli uuendusi, mis on suunatud õpetajate professionaalse arengu toetamisele ning stabiilsuse tagamisele koolides. Tallinnas on väljakutseks haridusliku ja sotsiaalse segregatsiooni vähendamine ning üleminek eestikeelsele haridusele, millesse nii riik kui linn investeerivad märkimisväärseid vahendeid.

Samuti on eelseisvatel aastatel oluline tehisintellekti (AI) võimaluste integreerimine haridussüsteemi loomulikuks osaks, lähtudes põhimõttest mitte seada piiranguid ja keelde, vaid luua uut väärtust.

Helsingi Education Capital programm on Helsingi linna haridusosakonna algatus, mille eesmärk on arendada ja uuendada linna haridussüsteemi. Programm koondab rahvusvahelisi ja Soome hariduseksperte, et arutada hariduse ja koolide tulevikku ning jagada parimaid praktikaid ja innovatsioone.