Tänavuse Tallinna Strateegiakeskuse küsitluse „Roheline linn ja ringmajandus“ tulemused näitavad, et tallinlased peavad rohelust oluliseks ning järjest rohkem panustatakse keskkonnahoidlikku käitumisse nagu jäätmete liigiti kogumine, korduskasutus ja taimekasvatus.

„Tallinlastele on roheline mõtteviis muutumas igapäevaseks harjumuseks. Küsitlus näitab, et inimesed tegutsevad keskkonnateadlikult – sorteerivad jäätmeid, vähendavad toiduraiskamist ja teevad läbimõeldumaid valikuid. Üha rohkem hinnatakse ka rohelust linnaruumis, mistõttu oleme tänavu istutanud rekordarvul puid ja laiendanud rohealasid üle linna,“ lausus Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski. Tema sõnul kinnitab küsitlus, et Tallinn on õigel teel, kuid näitab ka suunda, millele tuleb lähiaastatel rohkem keskenduda. 

Küsitluse põhjal on 69% linlastest märganud eelmisel aastal roheluse lisandumist linnaruumi. Samas leiab 38%, et rohelust võiks olla veel rohkem. Rohealadel liigub 96% vastanutest, kellest ligi pooled hindavad loodust tutvustavate infotahvlite hulka piisavaks. 

Linnaaianduse võimaluste vastu tunneb huvi märkimisväärne osa vastanutest: 67% on kuulnud kogukonnaaedadest, 27% soovib osaleda nende tegevuses. Praegu osaleb nende tegevuses siiski 1% vastanutest. Õppeaedadest on teadlik 32% ja 30% sooviks nendega liituda, osaleb 1%. Pea pooled (48%) Tallinna leibkonnad kasvatavad küsitluse järgi ise toiduks taimi – enim koduaedu on Nõmmel, Pirital ja Haaberstis. Peamiseks põhjuseks taimi mitte kasvatada on sobiva koha puudus.  

Ringmajanduse edendamisele viitab, et 64% vastanutest on kasutanud avalikel üritustel korduskasutatavaid nõusid, 80% elanikest parandab enda katki läinud asju nende kasutusaja pikendamiseks ja 39% on teadlik linna parandustöökodadest. Riidekonteinerites riiete äraandmine on nelja aastaga kasvanud kaks korda (2021.a 31%, 2025.a 61%). Samas kui enda asju annab või müüb taaskasutamiseks 87%, siis ise taaskasutab teiste asju oluliselt vähem ehk 50% elanikest. 

Tallinna abilinnapea Margot Roose sõnul kasvab iga aastaga nende tallinlaste hulk, kes võtavad ise aktiivselt vastutuse oma keskkonnajalajälje vähendamise eest. „Olgu selleks jäätmete liigiti kogumine, esemete parandamine või korduskasutatavate lahenduste eelistamine – inimesed on üha enam valmis tegema igapäevaelus teadlikke valikuid. Linlaste kasvav koostöövalmidus ja mõtteviisi muutus annab Tallinnale tugeva aluse jätkata ringmajanduslike teenuste, taristu ja haridusprogrammide arendamist,” sõnas Roose. 

Jäätmete liigiti kogumisega tegeleb enamik elanikke nii kodus kui tööl, kuigi takistuseks on sageli lähikonnas puuduvad mahutid. Enim kogutakse liigiti pandipakendeid ja paberit/pappi (alati teeb seda 88% ja 83%). Avalikus ruumis peab liigiti kogumiseks mõeldud prügikastide hulka piisavaks 39% vastanutest. Jäätmeid paneb avalikus ruumis alati liigiti eraldi prügikastidesse kaks kolmandikku linlastest 

Viimase 12 kuu jooksul on jäätmejaamu kasutanud 52% elanikest ja see on viimase nelja aasta jooksul kasvanud (2021. a 41%). Ligi kümnendik täiskasvanud elanikest kasutavad e-sigarette. Tähelepanuväärne on ka e-sigarettide jäätmete osakaal, kus ligi viiendik kasutajatest viskab need endiselt olmeprügisse või avalikku prügikasti, kuigi need kuuluvad ohtlike jäätmete hulka.
 
Tänavu märtsist kuni maini Eesti Uuringukeskuse ja Norstat Eesti poolt läbi viidud küsitlus hõlmas tuhandet Tallinna täisealist elanikku, igast linnaosast vastas küsitlusele vähemalt sada elanikku. 

Küsitluse tulemustega saab tutvuda siin.