Tallinna järgmise aasta eelarve kogumaht on üle miljardi euro
Linnavalitsus esitas volikogule arutamiseks Tallinna linnaeelarve eelnõu 2022. aastaks sissetulekute ja väljaminekute kogumahuga 1,033 miljardit eurot, mis on 76,4 miljonit eurot ehk 8 protsenti rohkem kui tänavuses täpsustatud eelarves.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul jätkub tänavu jõudsalt alanud majanduse taastumine prognooside järgi ka järgmisel aastal. „See tähendab muu hulgas tööhõive ja palkade oodatust kiiremat kasvu, mis kasvatab ka linnale laekuva üksikisiku tulumaksu summat,“ ütles Kõlvart. „Teiselt poolt on linnal kavas linnasüsteemi töötajate palgatõus, sealhulgas kasvavad haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste ning noortekeskuste töötajate palgad. Tõstame õpetajate ning kultuuritöötajate palga alammäära saja euro võrra, samuti on kavas suurendada sotsiaaltöötajate ning bussi-, trolli- ja trammijuhtide palku.“
„Tallinna investeeringute maht kasvab tuleval aastal tänavusega võrreldes peaaegu kaks korda. Märkimisväärne osa sellest on investeeringud rohepöördesse, mis tõstavad tallinlaste elukvaliteeti ja on tulevikku suunatud. Need on investeeringud keskkonnasõbralike busside ja trammide soetamiseks, parkide rajamiseks ja uuendamiseks ning linnaruumi muutmiseks jalakäija- ning ratturisõbralikumaks. Investeeringud kultuurivaldkonda suurenevad samuti hüppeliselt ja eelkõige tähendab see Linnateatri, botaanikaaia ja loomaaia ehitustöid. Tervishoiuvaldkonna investeeringute mitmekordistumine on seotud Tallinna Haigla projekteerimistöödega. Oleme linnaeelarve reservi planeerinud ka miljon eurot COVID-19 leviku tõkestamise meetmeteks,“ lisas Kõlvart.
Eelnõu järgi kasvavad linna põhitegevuse tulud võrreldes 2021. aasta täpsustatud eelarvega 8,7 protsenti ja põhitegevuse kulud 6,5 protsenti.
Tegevuskuludeks on Tallinna linna 2022. aasta eelarves kavandatud 746,7 miljonit eurot. Tegevuskuludest moodustavad haridusvaldkonna kulud 39,1 protsenti ehk kokku 292 miljonit eurot. Linnatranspordi kulud on 15,2 protsenti ehk kokku 113,3 miljonit eurot. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu kulud moodustavad 11,3 protsenti kulude kogumahust, kokku 84,3 miljonit eurot. Kokku annavad need kolm valdkonda kulude kogumahust ligi kaks kolmandikku.
Investeeringuteks on 2022. aastal eelnõu järgi ette nähtud 269 miljonit eurot ehk ligi kaks korda rohkem kui 2021. aasta täpsustatud eelarves. Sellest veerandi (25,2 protsenti) moodustavad investeeringud teedesse ja tänavatesse, kokku on teede ja tänavate kapitaalremondiks ja rekonstrueerimiseks kavandatud 67,7 miljonit eurot. Investeeringud haridusvaldkonda moodustavad 22,3 protsenti kõigist investeeringutest, seda kokku summas 59,9 miljonit eurot. Linnatransporti läheb 15,9 protsenti investeeringute kogumahust, kasvades 42,8 miljonile eurole, mis läheb ühistranspordi liinivõrgu korrastamisele ning 150 uue bussi ja trammide soetamisele. Kokku annavad investeeringud teedesse ja tänavatesse, haridusse ja linnatransporti peaaegu kaks kolmandikku kõigist aastaks kavandatud investeeringutest.
Kultuurivaldkonna investeeringud moodustavad eelarvest 28,9 miljonit eurot. Investeeringud tervishoidu tõusevad 14,4 miljoni euroni, mille sisse on arvestatud Tallinna Haigla projekteerimisega seotud kulud.
Linna 2022. aasta tulude üldmahuks kavandatakse 868,5 miljonit eurot, millest maksutulud moodustavad 68 protsenti. Linna suurim tuluallikas on üksikisiku tulumaks summas 556 miljonit eurot ehk 11,8 protsenti rohkem kui 2021. aastaks prognoositud. Maamaksu tasutakse linnale prognoosi järgi 2022. aastal 25,4 miljonit eurot ehk samas suurusjärgus kui tänavu. Linna asutuste kaupade ja teenuste müügist kavandatakse saadavat tulu 90,1 miljonit eurot ehk 9,3 protsenti rohkem kui 2021. aasta täpsustatud eelarves.
Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad toetused moodustavad 149,9 miljonit eurot. Saadav välisrahastus kasvab prognoosi järgi 14,4 miljoni euro võrra 23,9 miljonile eurole, mis on eeskätt seotud Tallinna Haigla projektiga.
Linna põhitegevuse tulemiks on eelnõuga kavandatud 2022. aastal 84,1 miljonit eurot, mis vastab kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse nõudele, et oodatav põhitegevuse tulem peab olema null või positiivne.
Linna investeeringute finantseerimiseks kavandab linn 2022. aastal kaasata laenu mahus kuni 90 miljonit eurot, millega koos kujuneks linna arvestuslikuks netovõlakoormuseks 2022. aasta lõpuks 32,3 protsenti põhitegevuse tuludest, mis jääb seadusega lubatud 80 protsendi piiresse.
Laenude teenindamiseks järgmisel aastal on kavandatud 19,2 miljonit eurot, millest on planeeritud linna laenude ja võlakirjade põhiosa tagasimakseteks 16,2 miljonit eurot ning intressikuludeks 3 miljonit eurot.
Kaasava eelarvega on linlastel võimalik 2022. aastal suunata eelarvevahendite kasutamist ühe miljoni euro ulatuses.
Loe lähemalt: