Tallinna abilinnapea Kaarel Oja tutvustas sel nädalal linnavalitsusele Tallinna Linnamuuseumi arengukava, mis hõlmab linna järgmist kultuurivaldkonna suurinvesteeringut, Avatud Kogude loomist.

„Linnamuuseum ühendab omavahel seitset omanäolist muuseumi, mis jutustavad Tallinna linna lugu. Tegu on kõrgel tasemel mäluasutusega, mis meie linna pärandit kogub, talletab ja uurib. Linnamuuseumil on igati hea periood, kuid loodan, et arengukava koostamise protsess on sihtide seadmisele ainult kaasa aidanud. Olgu selle kinnituseks kasvõi järgmisel nädalal uue püsiekspositsiooniga taasavanev Kiek in de Köki kindlustustemuusuem,“ rääkis Kaarel Oja, lisades, et üks tõsine mure vajab siiski lahendamist – tuleb olla leidlik museaalide hoiutingimustega. „Me räägime ligi 170 000 museaalist, mis varieeruvad fotodest mööblini, raidkividest mänguasjadeni ja keraamikast ning väärismetallidest arheoloogiliste leidudeni.“

Linnamuuseumi hoida on mitmete Tallinnas tegutsenud gildide ja tsunftide materiaalne vara, Mustpeade vennaskonna pärand ning kõige krooniks Tallinna Raekoja varad, eesotsas ajalooliste raevaipadega. „Muide, Tallinna Linnamuuseum loodigi omal ajal, et just raevaipadel oleks koht ja kodu,“ märkis Oja.

Pärand vajab aga spetsiifilisi hoiutingimusi ning tänased lahendused pole pikemas vaates jätkusuutlikud. Erinevaid lahendusi otsides on linnamuuseum koos linnaga viimase aasta töötanud avatud hoidla kontseptsioonist lähtuva uue hoidla projektiga. „Tegelikult ongi meie museaalide tulevik linnamuuseumi arengukava selgroog, mis määrab ära ka palju muud, sealhulgas teised vajalikud investeeringud ja aredustegevused. Avatud Kogude hoone kohta võib aga kõhkluseta öelda, et sellest saab järgmine Tallinna linna kultuurivaldkonna suurinvesteering peale linnateatrit. Seda ühekorraga nii mahult kui ka mõjult,“ märkis Oja.

Tallinna Linnamuuseumi direktor Heli Nurger selgitas, et Avatud Kogud tähendab põhimõttelist erinevust sellest, kuidas on olnud tavaks museaale hoiustada ja säilitada. „Meie eesmärgiks saab need maksimaalselt avalikkuse ette tuua, võimalikult kättesaadavaks ja ligipääsetavaks teha. Kui praegu on kogudest eri ekspositsioonides välja pandud umbes 3 protsenti museaalidest, siis Avatud Kogudega on eesmärgiks tuua nähtavale pea 60 protsenti kogudest. Lihtsustatult tähendab see, et me loome hoiuruumid, mis on inimestele avatud. See on justkui hiiglaslik näitus, lihtsalt vähese kureerimisega,“ kirjeldas Nurger.

Illustreeriva näitena tõi Nurger välja Tallinna Linnamuuseumi keldri, kus on avahoidla kontseptsioonist lähtuvalt välja pandud keraamikakogu ja osaliselt ka vask, messing-, pronks- ja tinaesemed. Samuti on avatud hoidla kontseptsiooni rakendanud osaliselt oma kogusid avades ka ERM.

„Maailma kogemus on julgustav. Oleme näinud viimaste aastakümnete jooksul suuri edulugusid, kus just kogud tõmbavad publikut – nii kohalikke kui ka külalisi – ja saavad isegi külastatumaks kui põhjalikult kureeritud ja kavandatud püsiekspositsioonid. Aga ka näiteks teadustööde hulk kasvab hüppeliselt. Kokkuvõtteks räägime me ühekorraga nii kättesaadavusest, ligipääsetavusest kui põhimõttelisest kultuurimuutusest,“ märkis Nurger.

Abilinnapea Kaarel Oja tõdeb, et kõne all on mahukas investeering: „Me räägime pinnast suurusjärgus 15 000 m² ja ettevõtmisest, mis õnnestumise korral valmib kümnendi lõpuks. Anname endale seejuures aru, et see on rahaliselt keeruline väljakutse, kuid museaalide hoiutingimustega tuleb meil möödapääsmatult tegeleda. Ja tegelikult tuleb ka keerulistel aegadel unistuda ja valmistuda, et parematel aegadel saaks kiiresti startida.“

Oja märkis, et selle teemaga on linn töötanud üsna intensiivselt enam kui aasta ja praeguseks on teada, Avatud Kogude jaoks on parim asupaik aadressil Kursi 5. „Oleme töötanud läbi mitmeid variante, aga otsustanud Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kõrvale jääva asupaiga kasuks. Esiteks on tegemist linna maaga, kus on olemas ka sobilik detailplaneering. Teiseks sobitub see suurepäraselt ümbritseva keskkonna ja plaanidega,“ põhjendas Oja.

Väheoluline pole Oja sõnul ka see, et avahoidla rajamise raames leiaks lõpuks lahenduse Eesti Kaasaegse Kunsti Muusuemi hoone mure. „Plaanime renoveerida ja siduda Avatud Kogudega sama projekti raames ka tänase EKKMi hoone. Seda kavandades on kõigile osapooltele võimalik sünergia aina enam meeldima hakanud. Kaasaegne kunst ja Tallinna kultuuripärand sisuliselt ühes hoones on intrigeeriv ja inspireeriv mõte,“ nentis Oja.

Avatud Kogude ettevalmistustööd jätkuvad terve suve, et peale mitmete teemade täpsustamist saaks sügisel kuulutada välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi.

Pildil: linnamuuseumi keraamika- ja fajansikogu avahoidla (foto: Good News)