2024. aasta aprillis ametisse astunud Tallinna linnavalitsus tähistab oma esimese tööaasta täitumist. Selle aja jooksul on algatatud rida olulisi reforme, mille eesmärk on olnud tõhusam juhtimine, kvaliteetsemad ja kättesaadavamad avalikud teenused, suurem läbipaistvus ning sihipärased investeeringud elukeskkonda ja elanikkonnakaitsesse.

„Aasta tagasi seadsime linnavalitsusega ühise sihi pöörata Tallinna juhtimises uus lehekülg,” ütles linnapea Jevgeni Ossinovski. “Möödunud aasta jooksul olemegi võtnud ette hulga ambitsioonikaid reforme, et Tallinn oleks targalt, ausalt ja tulemuslikult juhitud. Paljud reformid on tehtud ja positiivsed tulemused juba käes, mitmeid olulisi muudatusi alles valmistatakse ette. Muidugi ei ole kõiki kuhjunud probleeme aastaga võimalik lahendada, ent töötame koos kolleegidega kõigis ametites iga päev selle nimel, et Tallinn oleks juhitud maailmalinna vääriliselt - avatud pilguga, ausalt ja tulemuslikult.“ 

Targem linnajuhtimine ja kulude kokkuhoid 
Tallinnas on ellu viidud ulatuslik juhtimissüsteemi reform. Esmakordselt on selgelt määratletud põhimõtted, mille alusel linn osaleb ettevõtetes ja organisatsioonides. Esmalt on kinnitatud omaniku ootused ettevõtlusinkubaatorile ja AS-le Tallinna Arendused.  Kevadel valmib kaasaegne andmepõhine juhtimislaud, mis võimaldab linnal tõhusamalt tegevusi planeerida ja otsuseid langetada.
2024.a struktuurimuudatuste ja ametikohtade optimeerimise tulemusel säästeti personalikuludelt 3,2 miljonit eurot, sh linnameedia sulgemise arvelt. 

Rekordiline panus haridusse 
Haridusse tehtavad investeeringud ulatuvad 2025. aastal 418 miljoni euroni, moodustades ligikaudu 40% linnaeelarvest. Alates 1. septembrist tõuseb kvalifikatsiooniga õpetajate alampalk 1920 euroni, investeering õpetajate palkadesse ulatub 10 miljoni euroni. Eesti keelele üleminekut toetatakse 8,8 miljoni euroga. 
Linn on avanud uusi lasteaedu ning mitmetes koolides ja lasteaedades jätkuvad ehitus- ja renoveerimistööd kogumaksumusega 100 miljonit eurot. 
Laste heaolusse tehakse täiendavaid investeeringuid: kõikidele õpilastele tagatakse tasuta hommiku- ja lõunasöök ning kord aastas hariduslik õppekäik. Esimeste klasside suurus piiratakse alates septembrist 24 õpilasele, et toetada kvaliteetsemat õpikeskkonda.  
Koolide staadionid ja spordiväljakud on avatud avalikuks kasutamiseks. Lasteaia kohatasu on alates aprillist fikseeritud 50 eurole kuus. 
 
Elanikkonnakaitse võimekuse kasv 
Munitsipaalpolitsei struktuurireform on tõstnud pealinnas patrullide arvu ja elanikkonnakaitse võimekust.  Päästeamet on hinnanud pealinna kriisivalmidust alates 2022. aastast kõrgeimale võimalikule tasemele, kinnitades Tallinna suutlikkust reageerida tõhusalt ka kõige keerukamates hädaolukordades. Linnal on valmisolek pakkuda esmavajalikku tuge enam kui 2000 inimesele kolme ööpäeva vältel, aasta lõpuks kasvab see võimekus 5000 inimeseni. Valmimas on varjumise kava ja toetusmeede, mille eesmärk on toetada korterelamuid varjumiskohtade rajamisel ja kriisivarude soetamisel. 

Rohkem tuge peredele ja eakatele 
Alates 1. maist viiakse lastekaitsesüsteem ühtse juhtimise alla, et tagada terviklik tugivõrgustik ja parem tugi peredele.  
Linn on suurendanud sünnitoetusi: ühe lapse sünni korral 350 euroni, kolme või enama lapse sünni puhul 6500 euroni ning kaksikute puhul 1000 euroni. Samuti arendatakse peresõbralikke tugiteenuseid, s.h. kasvab Perepesade võrgustik, kus lapseootel ja väikelastega peredele pakutakse nõustamist ja tuge. 
Hooldekodukoha omaosaluse ülempiir tõusis 856 euroni, et tagada teenuse kättesaadavus keskmise pensioni eest.  
Sotsiaalteenuste tõhustamiseks ühendatakse mitmed linnaasutused. Juunis alustab tegevust uus Koduteenuste Keskus, päevahoiuteenus koondatakse Iru hooldekodusse. 

Linnaruum areneb läbimõeldult ja andmepõhiselt 
Pealinna ruumilise arengu strateegilisemaks juhtimiseks on taastatud linnaarhitekti institutsioon ning kiirendatud planeeringute menetlust. 2025. aasta esimeses kvartalis tehti 20 planeeringuotsust – see on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal ja neli korda enam kui 2023. aasta samal perioodil. 
Linnaplaneerimisel kasutatakse üha enam andmepõhiseid tööriistu, näiteks kaardirakendus, mis toetab lasteaedade asukohtade ja ruumivajaduse planeerimist. 
Valminud on Tallinna vanalinna arengukava, peagi avalikustatakse Põhja-Tallinna üldplaneering.  

Sujuvam liiklus ja kaasaegne ühistransport 
Liivalaia tänava roheline laine on oluliselt parandanud liiklusvoogude sujuvust, tuues autojuhtidele keskmiselt kuni 7-minutilise ajavõidu ning suurendades samal ajal jalakäijate ohutust. Ka piirkiiruse langetamine on aidanud kaasa liiklejate turvatunde kasvule. 
Ühistranspordi liinivõrgu reform on tõhustanud ühendusi linnaosade vahel ning loonud senisest paremad ümberistumise võimalused. 
2026. aastaks lisandub Tallinna tänavatele 40 uut trollibussi ning täielikult uuendatakse trolliliikluse infrastruktuur. Linnas sõidavad uued PESA trammid ning 100% biometaanil töötavad gaasibussid, mis viivad Tallinna puhtama linnatranspordi suunas. 

Rohelisem ja paremini hooldatud linn 
Tallinn on uuendanud 8000 tänavavalgustit LED-tehnoloogiale, lisanud hooldusesse 60 km kõnniteid ning paigaldab uusi pinke ja prügikaste. 
Kevadel istutatakse 1800 puud, aasta lõpuks kokku kuni 3500, et muuta linn rohelisemaks ja elukeskkond meeldivamaks. 
Keskkonna- ja kommunaalamet on kiirendanud projekteerimismenetlusi ning parandanud töökorraldust. Tööde paremaks koordineerimiseks on uuendatud lepingud ja kasutusele võetud kaardirakendused. 
Linn toetab ka korteriühistuid kaugküttele üleminekul ja hoovide kaasajastamisel, edendades energiatõhusust ja elukeskkonna kvaliteeti. 

Elukvaliteeti toetav taristu 
Tallinn arendab linnataristut jätkusuutlikkuse ja elukvaliteedi parandamise nimel. Lasnamäele rajatakse rahvusvahelistele standarditele vastav ujula, ringmajanduskeskus ja sotsiaalmaja; Mustamäele teenusmaja. Valmis on Kristiine ringmajanduskeskus ja Kadrioru Oranžerii, lähiajal avatakse renoveeritud Linnateater. Jätkub koolide ja lasteaedade taristu kaasajastamine. 
Linnavaraamet on algatanud Linnahalli detailplaneeringu ettepaneku, mille eesmärk on kujundada Tallinna kesklinnast terviklikult toimiv ja atraktiivne linnasüda. 
Tallinna elamumajanduse poliitika kujundamisel on aluseks Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostatud analüüs, mis käsitleb taskukohase eluaseme probleeme ja pakub võimalikke lahendusi. 

Innovatsioon, ringmajandus ja turismi kasv  
Tallinn on laiendanud koostööd ettevõtete ja partnerlinnadega Soomes, Saksamaal, Hispaanias ja Kanadas. Programmis „Test in Tallinn“ testiti 2024. aastal 16 projekti, kokku on osalenud 28 algatust. 
Innovatsiooni toetab ka ringmajanduse areng: Eesti esimene ringmajanduskeskus avati Lillekülas, Lasnamäele rajatav suurem keskus hõlmab kuni veerandit linna elanikkonnast. Keskused toetavad innovatsiooni ja ringmajanduslikku ettevõtlust. 
Tallinna rahvusvaheline nähtavus kasvab ka turismivaldkonnas. 2024. aastal suurenes välisturism 7%, ulatudes 3,18 miljoni külastuseni ja 3,31 miljoni ööbimiseni. Suurima kasvu andsid Saksamaa, Suurbritannia, USA ja Aasia turud. 

Kultuur ja sport kõigile 
Alates 2025. aastast võimaldab noorte kultuuripilet igale Tallinna kooliklassile ja lasteaiarühmale ühe tasuta haridusliku külastuse linna kultuuriasutusse. Programmi eelarveks on kavandatud 550 000 eurot. 
Sporditaristu haldamise tõhustamiseks loodi Tallinna Spordikeskus, mis ühendab 7 keskust ja üle 20 spordihoone.   
Lisaks on linn välja töötanud kolmeaastase tegevustoetuse süsteemi kultuuriasutustele, pakkudes eraalgatuslikele korraldajatele stabiilsemat ja jätkusuutlikumat tegutsemisraamistikku. 

Kokkuvõte LV I aasta.pdf