Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kinnitas tänasel pressikonverentsil, et linn plaanib suurhaigla projekteerimise lõpule viia ning hakkab alternatiivseid rahastusallikaid otsima.

Mihhail Kõlvarti sõnul ei ole Tallinna Haigla ehitamine mitte ainult raha ega meditsiini küsimus, vaid strateegilise ja eksistentsiaalse tähendusega projekt. „Seetõttu oleme otsustanud projekteerimisega jätkata, et rahastuse leidmise korral saaks ehitustöödega viivituseta alustada. Ilmselt ei teosta me esialgset plaani hakata juba käesoleva aasta lõpul haiglale süvendit rajama, aga projekteerimistöödega jätkame kavandatud tempos,“ ütles linnapea.

Novembris 2021 sõlmis linn riigihanke tulemusel projekteerimislepingu rahvusvahelise ettevõttega ATIproject srl ja 3TI Progetti Italia-Ingegneria integrata S.p.A.. Lepingu maht on 17,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Eelprojekti valmimise tähtaeg on november 2022.

Linnapea tõdes, et kaasaegse meditsiinilinnaku loomise vajadus ei ole kuhugi kadunud, sest Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna Keskhaiglad ei suuda seitsme-kaheksa aasta pärast praegustes hoonetes enam teenuseid pakkuda. „Eestis ei ole ühtegi haiglat, kus oleks tagatud vajalikud tingimused nii epideemia kui ka sõjalise olukorraga toimetulekuks. Kui valitsus heitis ühe teemana ette, et linn initsieeris teise maa-aluse korruse ehitamise, siis see ei ole linna kapriis, vaid põhjalikul analüüsil tuginev reaalne vajadus,“ ütles Kõlvart. „Kõik kriitiliste argumentidena välja toodud asjaolud olid teada juba 2021. aastal, kui Euroopa Komisjon võttis vastu otsuse, et Tallinna Haigla projekt sobib ja saab rahastuse. Haigla projekteerimise ja ehitamise ettevalmistamisega on tegelenud sadu spetsialiste mitmete aastate jooksul, nende seas arstid ja arhitektid.“

„Valitsuse eilne otsus nii suure avaliku tähtsusega objekti puhul seab kahtluse alla meie riigi halduskultuuri, ka meie kui riigi lepingupartner kuulsime sellest uudisest meedia vahendusel. Tervishoiusüsteemi tagamine on riiklik kohustus. Valitsuse otsus toob ainult küsimusi ja kulusid juurde,“ nentis Kõlvart. „Väited, mille põhjal valitsus otsustas haigla rahastamisest loobuda, ei ole argumenteeritud ega vasta tõele. Tallinna poolt on vajalik töö nõuetekohaselt ja tähtaegselt tehtud, ettepanekud ja rahajaotamise printsiibid on ministeeriumile esitatud. Linnal on Sotsiaalministeeriumiga haigla arendamise leping ning hetkel lähtume sellest, et juriidiliselt meil on lepingupartneriga siduvad suhted,“ rääkis Kõlvart.

Linnapea sõnul eeldab linn haldusjärjepidevuse kohaselt riigilt haigla projekteerimistööde eest kompensatsiooni. „Asume seda lähiajal riigiga läbi arutama. Kui läbirääkimiste käigus ei teki ühist arusaama, siis lahendame seda kohtu kaudu,“ lisas Kõlvart.

Tallinna Haigla Arenduse SA juhatuse esimees Sven Kruup tõi välja, et projektimeeskonnale algas Tallinna Haigla ettevalmistus 2017. aastal. „Juba 2019 valmis haigla funktsionaalne arengukava, mille esimeses etapis on välja toodud uues haiglas praktiseeritavate lubatud erialade loetelu, seega on teiste haiglatega dubleerimise väide ekslik. Teise etapi arengukavas on kirjeldatud haigla ruumiprogramm, funktsionaalsused, üksused ning see oli aluseks eskiisprojektile. Haigla funktsionaalse arengukava esimese ja teise etapi dokumendid on 2019. a kinnitanud Sotsiaalministeerium ja see on projekteerimise aluseks,“ selgitas Kruup.

„Valminud on ka haigla meditsiinitehnoloogia eelprojekt so haigla meditsiinilise seadmepargi loetelu ning töökohtade kirjeldus ja meditsiinitehnoloogia maksumuse eelkalkulatsioon. 2019. aastal lepiti Sotsiaalministeeriumi ja linna vahel kokku koostöös Tallinna Haigla arendamiseks ning linna poolt on heaks kiidetud ka välisrahastuse leping Sotsiaalministeeriumiga. Projekteerimishange on läbi viidud ja leping sõlmitud ning projekteerimistööd käivad koostöös siinsete ekspertidega. Kõik formaalsused ja eeldused on läbi viidud korrektselt, parima praktika kohaselt. Oleme ettevalmistustöödega graafikus ja täitnud esimese vahetähtaja,“ lisas Sven Kruup.

Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe Tarmo Bakleri sõnul on ITK ja LTKH töötajate ja tehnoloogiate poolest kõrgel tasemel, aga haiglahooned on 50-100 aastat vanad. „Tehnoloogiliselt kõige nõudlikumad üksused nagu operatsioonisaalid vastavad kõigile nõuetele, kuid suures hulgas ruumides ei suuda me näiteks praeguste ilmadega vajalikku temperatuuri tagada. Raskete patsientide plokkides on tänastes ilmaoludes jahutuse tagamine väga keeruline. Tallinna haiglad tervikuna vajavad lähema 10 aasta jooksul süsteemset lahendust,“ ütles Bakler.

ITK juhatuse esimees tõi välja, et kahe haigla peale on ligi 200 spetsialisti kümnetes töörühmades projekteerimismeeskonna ja arhitektidega projekti ettevalmistusse panustanud. „Eilegi olime projektimeeskonnaga juba mitu tundi tööd teinud, kui tuli valitsuselt sõnum Tallinna Haigla taasterahastust kõrvale jätta. Tallinna Haiglat ei ehitata selleks, et leida rakendust 280 miljonile, vaid selle pärast, et seda on päriselt vaja,“ ütles Bakler.