Tallinna turism kasvas mullu 7 protsenti, ulatudes 3,18 miljoni väliskülastuseni. Ööbimisi oli pealinna majutusasutustes 3,31 miljonit, mis on läbi aegade kõrgeim näitaja. Üha enam külastajaid eelistab teha Tallinnas pikema peatuse – ligi 60 protsenti väliskülalistest ka ööbis siin. Suurima suhtelise kasvu tippturgude seas tegid ööbimiste arvus Saksamaa, Suurbritannia, USA ja Aasia turud.  

Tallinna abilinnapea Margot Roose sõnul on turismil Tallinna majanduselule suur mõju. „Meie eesmärk on kujundada Tallinnast aastaringne sihtkoht ja teeme igapäevaselt tööd, et siia tuleks turiste erinevatelt sihtturgudelt. Selle töö vilju on nüüd tulemustest ka näha. Välisturistid kulutasid eelmisel aastal pealinnas hinnanguliselt üle miljardi euro. Kui jätta kõrvale Vene turg, siis oleme jõudnud siin veedetud ööde poolest pandeemiaeelsele tasemele. Rõõmustav on mitmepäevaste külastuste kasv, kuna see on kasulik nii kestlikuma turismi arengule kui ka majandusele,“ rääkis Margot Roose.  

Tallinna majutusasutustes veedetud ööbimiste arv, mis sisaldab nii välis- kui ka siseturistide ööbimisi, oli 2024. aastal 3,31 miljonit ööd. Aasta varem oli see näitaja 3,05 miljonit ööd ja 2019. aastal 3,27 miljonit ööd.  

Statistikaameti andmetel ööbis Tallinna majutusettevõtetes 1,31 miljonit välisturisti, mis on 11% rohkem kui 2023. aastal. Kiiret kasvutempot näitasid sakslaste, brittide, ameeriklaste ja Aasia riikidest pärit turistide ööbimiste arvud (kasv 18,42–27,16%). Samal ajal jäid Tallinna suurimate turismiturgude Soome ja Läti külastajate ööbimised stabiilseks. 

Mobiilpositsioneerimise andmetel tehti Tallinnasse 2024. aastal 3,18 miljonit väliskülastust, mis on 7% rohkem kui aasta varem. Kõikidest külastustest moodustasid üle poole (58%) mitmepäevakülastused, mis kasvasid varasema aastaga võrreldes 9%. See on kiirem kui ühepäevakülastuste arvu kasv, mis oli 5%. Ööbima jäänud väliskülastajatest ööbis 71% Tallinna majutusettevõtetes ja 29% mujal – tasulistes külaliskorterites, sõprade, sugulaste juures või oma rendipinnal.   

Teema, millega enamik sihtkohti, sh Tallinn, jätkuvalt silmitsi seisab, on turismi sesoonsus. Tallinna majutusettevõtetes on välisriikidest majutatute ööbimiste kuine jaotus olnud viimastel aastatel ühtlasem kui teistes lähiriikide pealinnades, kuid sellele vaatamata oli välisturistide puhul madal- ja tipphooaja vahel peaaegu kolmekordne vahe – jaanuaris 124 000 ja juulis 344 000 ööd.   

Tallinna turismiosakonna juhi Evelin Tsirki sõnul on linnal madalhooajal turismi toetamiseks mitmeid tegevusi. „Näiteks rahvusvahelise konverentsitoetuse meetmesse panustame tänavu 350 000 eurot. Väiksema külastatavusega perioodidele on suunatud ka puhketurismi turundustegevused, millest viimane näide on lustakas Tallinna KukliFestivali algatus. Samuti panustame välisturgude mitmekesistamisse – tänavu on fookuses Norra, kuna andmed näitavad, et just see turg omab suurimat potentsiaali tuua Tallinnasse madalhooaja külastajaid,“ selgitas Tsirk.   

Statistikat Tallinna turismi kohta leiab siit.