UNESCO ühendkoolide purjeretk augustis
Meie kooli 9.b klassi õpilane Linda Johanna Kägu käis augustis UNESCO ühendkoolide Läänemere purjeretkel.
Alljärgnevalt saab lugeda Linda Johanna purjeretke kokkuvõtet.
UNESCO ühendkoolide Läänemere projekti purjeretk toimus 21.-25. augustil 2024. Projektis osalesid 19 õpilast vanuses 15-18 ning kuus õpetajat saatja rollis. Kaasas olid ka spetsialistid MTÜ Eesti Noorte Purjeõppeseltsist „STA Estonia“.
Sõidu eesmärk oli kohtuda õpilastega Soome sõpruskoolidest, tähistada koos Läänemere päeva ja uute praktilised oskuste ja teadmiste omandamine.
Retkele mindi nelja purjekaga: Alisoni, Aurita, Tritoni ning Vestaga. Purjekad olid kõik eri suurusega ning mahutasid eri arvu inimesi.
Esimesel päeval koguneti, jagati kõik purjekatele ning ületati Soome laht. Purjetamise ajal õpetati (vähemalt minu purjekal, Alisonil) purjetamise põhitõdesid. Kõik said kaasa lüüa purjeka juhtimisel ning purjede ülespanemisel.
Päev lõpetati Vasikasaari vahesadamas. Ööbimine ning toiduvalmistamine toimus kõik purjekal.
Teise päeva hommikul peale hommikusööki ning tutvumismänge purjetasime me Suomenlinna poole. Suomenlinnas oli sadam kus me pidime peatuma kaks ööd, kuid hiljem halva ilma tõttu venis peatumine kolme öö pikkuseks.
Kui me sadamasse jõudsime, olid õpilased Soome sõpruskoolist juba saarele kohale jõudnud. Peale lõunat kogunesime me kõik, soomlased ja eestlased, kokku, et erinevate mängude läbi tutvuda. Suhtlemine üksteisega oli muidugi inglise keeles.
Samal päeval õhtupoole kogunesime me taas, et minna saari tutvustavale ekskursioonile koos kohaliku giidiga. Ekskursioonil sain ma teada palju uut ja huvitavat Suomenlinna kohta, nagu näiteks seda, et suur osa seal olevatest ehitistest hävinesid Krimmi sõja ajal.
Kolmanda päeva hommikul läksime me kõik praamiga Helsingisse ning sealt edasi teise praamiga Harakkasaari´le. Harakkasaaril on loodushariduse keskus, kus töötavad giidid tegid meile ümber saare ekskursiooni. Meid kõiki jagati taaskord kaheks. Minu rühmale sattus väga vahva giid, kes rääkis ka eesti keelt ning andis endast parima, et kõik temast aru saaksid.
Me veetsime saarel mitu tundi, mille jooksul ma käisin loengus Läänemere reostuse ja keskkonna kohta, käisin uurimas kohaliku mere looma- ja taimestikku ning tegin kreeka pähkli koorest väikese purjeka.
Õhtul peale sauna kutsusid Soomlased meid enda juurde hostelisse, et mängida mänge.
Neljandal päeval oli algselt plaan purjetada vahesadamasse, kuid halva ilma tõttu jäime me sadamasse. Meile tehti erinevaid võistlusi nagu näiteks teatejooks, tuulelohe ehitamine ning viktoriin.
Samuti külastasime me Suomenlinna muuseumi ning mängisime geopeitust.
Õhtul käisime me vabal ajal ka sõjamuuseumis ning allveelaevas ja jätsime saarega hüvasti.
Viiendal päeval algas päev varakult, sõitsime sadamast välja umbes seitsme paiku. See kord võttis lahe ületamine pea 10 tundi, kuna oli vastu tuul ja laine.
Tallinnasse, Lennusadamasse tagasi jõudes oli retk selleks korraks labi. Ma jään seda kindlasti kauaks ajaks meenutama.
Alljärgnevalt saab lugeda Linda Johanna purjeretke kokkuvõtet.
UNESCO ühendkoolide Läänemere projekti purjeretk toimus 21.-25. augustil 2024. Projektis osalesid 19 õpilast vanuses 15-18 ning kuus õpetajat saatja rollis. Kaasas olid ka spetsialistid MTÜ Eesti Noorte Purjeõppeseltsist „STA Estonia“.
Sõidu eesmärk oli kohtuda õpilastega Soome sõpruskoolidest, tähistada koos Läänemere päeva ja uute praktilised oskuste ja teadmiste omandamine.
Retkele mindi nelja purjekaga: Alisoni, Aurita, Tritoni ning Vestaga. Purjekad olid kõik eri suurusega ning mahutasid eri arvu inimesi.
Esimesel päeval koguneti, jagati kõik purjekatele ning ületati Soome laht. Purjetamise ajal õpetati (vähemalt minu purjekal, Alisonil) purjetamise põhitõdesid. Kõik said kaasa lüüa purjeka juhtimisel ning purjede ülespanemisel.
Päev lõpetati Vasikasaari vahesadamas. Ööbimine ning toiduvalmistamine toimus kõik purjekal.
Teise päeva hommikul peale hommikusööki ning tutvumismänge purjetasime me Suomenlinna poole. Suomenlinnas oli sadam kus me pidime peatuma kaks ööd, kuid hiljem halva ilma tõttu venis peatumine kolme öö pikkuseks.
Kui me sadamasse jõudsime, olid õpilased Soome sõpruskoolist juba saarele kohale jõudnud. Peale lõunat kogunesime me kõik, soomlased ja eestlased, kokku, et erinevate mängude läbi tutvuda. Suhtlemine üksteisega oli muidugi inglise keeles.
Samal päeval õhtupoole kogunesime me taas, et minna saari tutvustavale ekskursioonile koos kohaliku giidiga. Ekskursioonil sain ma teada palju uut ja huvitavat Suomenlinna kohta, nagu näiteks seda, et suur osa seal olevatest ehitistest hävinesid Krimmi sõja ajal.
Kolmanda päeva hommikul läksime me kõik praamiga Helsingisse ning sealt edasi teise praamiga Harakkasaari´le. Harakkasaaril on loodushariduse keskus, kus töötavad giidid tegid meile ümber saare ekskursiooni. Meid kõiki jagati taaskord kaheks. Minu rühmale sattus väga vahva giid, kes rääkis ka eesti keelt ning andis endast parima, et kõik temast aru saaksid.
Me veetsime saarel mitu tundi, mille jooksul ma käisin loengus Läänemere reostuse ja keskkonna kohta, käisin uurimas kohaliku mere looma- ja taimestikku ning tegin kreeka pähkli koorest väikese purjeka.
Õhtul peale sauna kutsusid Soomlased meid enda juurde hostelisse, et mängida mänge.
Neljandal päeval oli algselt plaan purjetada vahesadamasse, kuid halva ilma tõttu jäime me sadamasse. Meile tehti erinevaid võistlusi nagu näiteks teatejooks, tuulelohe ehitamine ning viktoriin.
Samuti külastasime me Suomenlinna muuseumi ning mängisime geopeitust.
Õhtul käisime me vabal ajal ka sõjamuuseumis ning allveelaevas ja jätsime saarega hüvasti.
Viiendal päeval algas päev varakult, sõitsime sadamast välja umbes seitsme paiku. See kord võttis lahe ületamine pea 10 tundi, kuna oli vastu tuul ja laine.
Tallinnasse, Lennusadamasse tagasi jõudes oli retk selleks korraks labi. Ma jään seda kindlasti kauaks ajaks meenutama.