Skip to content
Juurdepääsetavus
 °C

üürikomisjoni otsus 2/28/04

Üürikomisjoni otsus üürivaidlusasjas nr.ÜK-2/28/04

(Tagaseljaotsus)

Tallinn                                                                                                  13.05.2004.a.                                         

Tallinna Üürikomisjon, koosseisus istungi juhataja Kaja Tassa ning üürikomisjoni liikmed Heli Hellamaa ja Anne Oad, istungi sekretär Imbi Meisteri juuresolekul, avaldaja Malle Vesilind (elukoht XXXXXXXX, XXXXX XXXXXX) ja avaldaja esindaja Andres Vesilind osavõtul, vaatas läbi Malle Vesilind avalduse Gert Akkerman (elukoht teadmata; isikukood XXXXXXXXXX) vastu üürivõla ja viiviste nõudes.  

Avalduse asjaolud ja nõue

Üürikomisjonile esitatud avalduse kohaselt kasutas vastustaja avaldajale kuuluvas majas aadressiga Tallinn Metsavahi tee 9 üürilepingu alusel korterit nr. 9 alates 7. veebruarist 2003.a. – 8. aprillini (üürilepingu lõpetamise kokkuleppes ekslikult kirjas 8. märtsini ) 2003.a. Üürilepingu sõlmimisel ja lõpetamisel, samuti edasises tegevuses võlgnevuse kättesaamiseks esindas avaldajat volikirja alusel Andres Vesilind.

8 aprillil (üürilepingu lõpetamise kokkuleppes ekslikult kirjas 8. märtsil ) 2003.a. lõpetas avaldaja vastustajaga sõlmitud üürilepingu Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 316 lg 1 p1 ja üürilepingu punkti 7.3.1. alusel. Üürniku võlgnevus üürilepingu lõppemisel oli 3677,30 krooni. Üürilepingu lõppemine ja võlgnevuse suurus, samuti võlgnevuse tasumise graafik fikseeriti üürilepingu lõpetamise kokkuleppena. Graafiku kohaselt pidi üürnik kogu võla tasuma hiljemalt 15. juuniks 2003.a. Suusõnaliselt hoiatati vastustajat, et võlgnevuse tasumise graafikust mittekinnipidamise korral esitab avaldaja võlgnevuse kättesaamiseks hagiavalduse Üürikomisjoni või Kohtusse.

Vastustaja graafikujärgselt võlga ei tasunud ning kuna tema mobiiltelefonil ei olnud võimalik avaldajal teda kätte saada, siis andis avaldaja 27.06.03 võlanõude menetlemiseks OÜ-le Hansa Inkasso. Peale 7,5 kuulist menetlust teatati sealt avaldajale, et G. Akkerman hoiab kõrvale oma kohustuste täitmisest ja kohtuvälise lahendi puudumise tõttu lõpetati nõude aktiivne käsitlemine. Kuna avaldaja oli sellega ammendanud oma võimalused vastustajalt võlga kätte saada, siis ta pöörduski üürikomisjoni. Avaldaja palub vastustajalt välja mõista võlg kokku summas 5699,82 krooni. Summa koosneb üürniku üürivõlast lepingu lõppemisel summas 3677,30 krooni ja viivistest summas 2022,52. Avaldaja arvestas viiviseid vastavalt üürilepingu punktile 3.4 ja üürilepingu lõpetamise kokkuleppe punktile 3, arvestades viivise summaks 0,2 % päevas  275 päeva eest ajavahemikul 16.06.03 – 15.03.04.

Kuna avaldajal ei ole vastustaja uus elukoht teada ning ka rahvastikuregistris teave tema elukoha kohta puudub, siis palus avaldaja kutsuda vastustaja komisjoni istungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldaja tasus ka vajaliku riigilõivu kokku summas 200 krooni. Sama taotlusega palus avaldaja suurendada nõuet 20 krooni võrra so rahvastikuregistri päringu eest tasutud summa ulatuses ning seega moodustab kogu võla summa kokku 5719,82 krooni.  

Istungil jäi avaldaja oma nõude juurde. Avaldaja väitis, et vastustajalt üürilepingu sõlmimisel ettemaksu ei nõutud, kuna vastustaja oli eelmise üürniku tuttav ja seetõttu avaldaja usaldas teda. Leping lõpetati 08.04.03, kuigi vastavas kirjalikus kokkuleppes on ekslikult kirjas 08.03.03. Üürilepingu lõpetamise hetkel oli üürniku võlg summas 3677,30 ning sellele üürnik vastu ei vaielnud, seda tunnistab ka tema allkiri lepingu lõpetamise kokkuleppel. Võimalikust viiviste nõudest oli samuti sama kokkuleppega üürnikku teavitatud. Viiviseid hakati arvestama alates 16.06.03 so. järgmisest päevast peale tähtaega, millisest ajast vastustaja oli lubanud oma võla maksta, kuni üürikomisjonile esitatava avalduse koostamiseni. Lepingu lõpetamisel (08.04.03)  vabastas üürnik korteri koheselt vabatahtlikult.  

Vastustaja vastus

Vastustaja on istungile kutsutud väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.04.04 ja 13.04.04 avaldatud kutsega. Nimetatud kutses oli märgitud, et vastustajal on võimalik esitada vastuväiteid avaldusele hiljemalt 23.04.04. Samuti oli vastustajat kutses hoiatatud istungilt puudumise tagajärgedest. Vastustaja ei ole vastuväiteid avaldusele esitanud, istungile ta ei ilmunud ning mõjuvatest põhjustest komisjoni istungilt puudumise kohta ei ole teatanud. 

Komisjoni resolutsioon ja põhjendused

Üürikomisjon, kuulanud ära kohal olnud poole, tutvunud esitatud tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis leiab, et avaldus tuleb rahuldada täies ulatuses tagaseljaotsusega.

Poolte vahel oli 07.02.2003.a sõlmitud üürileping eluruumi aadressil Metsavahi tee 9-9 kasutamiseks (toimik lk 3-5). Lepingu punkt 2.1 sätestab, et leping on sõlmitud tähtajaga kuni 06.02.04. Lepingu punkt 3.1. kohaselt pidi üürnik tasuma üüri korteri kasutamise eest 2000 krooni kuus ja esimese kuu üür on 1000 krooni. Üürile lisandub (lepingu p. 3.2) tasu korterisisese elektri tarbimise, vee tarbimise ja üldkasutatavate ruumide (WC; koridor) elektri, kütte, vee ja muude tarvete (WC paber jm) tarbimise eest.

VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Sama seaduse § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

Komisjon tegi asjas esitatud tõendite alusel kindaks, et vastavalt poolte vahel sõlmitud üürilepingule võttis üürnik endale kohustuse tasuda igakuiselt üüri ja samuti kõrvalkohustuse eest. Nimetatud kohustused jättis üürnik õigustatud isikule  (üürileandjale ehk avaldajale) õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil täitmata ning seetõttu tekkis tal võlgnevus kokku summas 3677,30 krooni, mida ta on ka tunnistanud poolte vahel üürilepingu lõpetamisel alla kirjutatud vastavas kokkuleppes (toimik lk. 6).

Vastavalt VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Pooled leppisid lepingu lõpetamise kokkuleppega kokku, et üürnik tasub tekkinud võlgnevuse hiljemalt 15. juuniks 2003.a. Kuna võlgnik nimetatud kokkulepet ei täitnud, siis tekkis avaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist ja seega tuleb avaldaja nõue üürivõla osas rahuldada.

VÕS § 101 lg 1 p 1, p 2 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär juhul, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p. 3.4 kohaselt on viivis tasumata üüri ja muude lepingus kokku lepitud kulutuste eest 0,2% päevas. Sama viivise määr on poolte vahel kinnitatud ka lepingu lõpetamise kokkuleppe punktis 3. Seega on pooled kokku leppinud, et kohustuste täitmisega viivitamisel on vastustaja kohustatud tasuma viivist 0,2 % päevas. Võla maksmise tähtajaks oli poolte vahel kokku lepitud 15.06.03 ning kuna selleks ajaks võlga ei tasutud, siis arvestas avaldaja viivist võla summalt 3677,30 krooni 0,2 % päevas 275 päeva eest, so alates 16.06.03 kuni üürikomisjonile avalduse esitamiseni 15.03.04,  kokku summas 2022,52 krooni. Seetõttu on ka viivise nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Lisaks eelnevale tegi avaldaja kulutusi seoses võla väljanõudmisega summas 20 krooni (rahvastikuregistri väljavõtte eest AS-ile Andmevara, toimik lk. 18) seoses vastustaja elukoha kindlaks tegemisega ning kandis seega kahju märgitud summa ulatuses, mis tuleb samuti vastustajalt välja mõista.

Üürivaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ÜLS) § 18 lg 1 kohaselt võib komisjon teha tagaseljaotsuse puuduva poole kahjuks ainult juhul, kui teda on sellest hoiatatud. Vastustajat on 06.04.2004 ja 13.04.04 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud  kutsega teavitatud, et mõjuva põhjuseta istungile mitte ilmumisel võib komisjon lahendada asja ilma tema osavõtuta. ÜLS § 9 lg 3 kohaselt kohaldatakse komisjoni  istungile kutsumise suhtes tsiviilkohtumenetluse vastavaid sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 27 lg 1 kohaselt, kui registris ei ole andmeid isiku aadressi kohta või isik ei ela registris märgitud aadressil või tema tegelik viibimiskoht ei ole teada, kutsutakse isik kohtusse ajalehekuulutusega. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ajalehekuulutuse avaldamisega loetakse, et kutse on kostjale kätte antud. Seega väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse avaldamisega võib lugeda kutse vastustajale kätte antuks. Mõjuvatest põhjustest istungilt puudumise kohta vastustaja komisjonile ei ole teatanud.  

Eeltoodu alusel ja juhindudes ÜLS paragrahvidest 17-22 Tallinna Üürikomisjon

o t s u s t a s:

1. Rahuldada Malle Vesilind avaldus võla nõudes täies ulatuses.

2.
Välja mõista Gert Akkerman’ilt Malle Vesilind kasuks võlgnevus kokku summas 5719,82 krooni, sh üürivõla eest summas 3677,30 krooni, viiviste eest summas 2022,52 krooni ja tekitatud kahju eest summas 20,00 krooni.        

Kuna vastustaja on istungile kutsutud ajalehekuulutusega, siis tehakse käesoleva otsuse resolutsioon teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kui pool ei nõustu üürikomisjoni otsusega, võib ta sama üürivaidlusasja läbivaatamiseks pöörduda Tallinna Linnakohtusse komisjoni tagaseljaotsuse resolutsiooni avaldamise päevale järgnevast päevast alates 20 päeva jooksul.  Kohtusse pöördumiseks esitatakse hagivaldus, mitte kaebus komisjoni otsuse peale.  Hagiavalduses tuleb viidata komisjoni otsusele.

Üürikomisjoni otsus jõustub väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest 20 päeva möödumisel, kui selle aja jooksul ei ole Tallinna Linnakohtusse esitatud hagi samas vaidlusasjas. Komisjoni jõustunud otsus avaldatakse üürikomisjoni veebilehel.

Üürikomisjoni liige                 Üürikomisjoni liige                        Üürikomisjoni liige
Kaja Tassa                              Heli Hellamaa                                 Anne Oad

Viimati muudetud 01.04.2011