Valija saab elukohajärgses valimisjaoskonnas ning kodus hääletades jaoskonnakomisjonilt hääletussedeli. Väljaspool elukohta hääletamist korraldavas jaoskonnas ning kinnipidamiskohas, haiglas, asukohas või hoolekandeasutuses saab valija lisaks ühe sisemise ja ühe välimise ümbriku ning elukohajärgse ringkonna kandidaatide nimekirja. Nii hääletussedel, ümbrikud kui ka nimekiri väljastatakse isikut tõendava dokumendi alusel.

Isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, millel on kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood, foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis. Isiku tõendamiseks sobivad traditsiooniliselt isikutunnistus ehk ID-kaart ja Eesti kodaniku pass, aga ka näiteks diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus. Valija võib isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui see on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga, sellele on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood, foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis ning see on kehtiv. Pensionitunnistust ei käsitleta enam isikut tõendava dokumendina. 

Hääletussedeli täidab valija hääletuskabiinis üksi ja iseseisvalt. Kui see ei ole füüsilise puude tõttu võimalik, võib teda aidata tema palvel ja juuresolekul teine valija, kuid mitte tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat. Hääletamissedelile kirjutab valija selleks ettenähtud kohta selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. 

Kui valija rikub hääletussedeli või avastab, et sedel on defektiga, on tal võimalus rikutud sedel uuega asendada. Valija peab rikutud hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne sedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Valija tagastatud rikutud hääletamissedelile tehakse valija juuresolekul märge „rikutud“ ja sedelit ei arvestata hääletamistulemuste kindlakstegemisel. 

Elukohajärgses jaoskonnas murrab valija pärast hääletussedeli täitmist selle kokku ja viib jaoskonnakomisjoni liikmele, kes märgistab hääletussedeli pitsatiga. Valija laseb hääletussedeli valimiskasti ise. Kui see ei ole füüsilise puude tõttu võimalik, võib teda aidata teine valija. 

Kodus toimub hääletamine nagu elukohajärgses jaoskonnas ainult selle erisusega, et hääletussedelit ei märgistata pitsatiga enne valimiskasti laskmist.

Väljaspool elukohta hääletamist korraldavas jaoskonnas ning kinnipidamiskohas, haiglas, valija asukohas või hoolekandeasutuses murrab valija hääletussedeli pärast selle täitmist kokku ja pistab sisemisse (väiksemasse) ümbrikusse. Nii on tagatud valimiste salajasus, sest sisemisel (väiksemal) ümbrikul puudub valijale viitav teave. Selleks, et valija antud hääl jõuaks õigesse jaoskonda, tuleb väiksem ümbrik omakorda pista suuremasse ümbrikusse, millele on trükitud valija elukohaandmed ja viide hääle andnud valija elukohajärgsele jaoskonnale. Selle alusel jõuabki hääl õigesse valimisjaoskonda. Valija laseb ümbrikesse pakitud hääletussedeli valimiskasti ise. Kui see ei ole füüsilise puude tõttu võimalik, võib teda aidata teine valija. Ümbrikku pitsatiga ei märgistata.