Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

GoGreenRoutes projekti esmane plaan näeb Vormsi rohealal ette hulk kogukondlike tegevusi

GoGreenRoutes projekti esmane plaan näeb Vormsi rohealal ette hulk kogukondlike tegevusi

3.veebruaril toimus “GoGreenRoutes” projekti raames avatud kohtumine, kus kohalikud elanikud, piirkondlikud ühendused ja linnatöötajad arutasid Vormsi roheala arengu üle. Eesmärgiks on heakorrastada ja muuta ala ligipääsetavaks vaba aja veetmise kohaks väärtustades seejuures nii olemasolevat ajaloolist pärandit kui ka aja jooksul kujunenud linnaloodust. Muuhulgas arutati käesoleva aasta tegevusi, mis aitaksid soovitud lahendusteni etapiviisiliselt jõuda.

Kohtumise taust ja eesmärk

Kohtumine toimus 2021. aasta sügisel läbi viidud arutelude jätkuna, kus erinevate osapoolte kaasamisel kaardistati Vormsi roheala peamisi väärtusi, väljakutseid ja ootusi ning koguti esmaseid mõtteid võimalike lahenduste osas (loe varasemate kohtumiste ülevaadet siit). Ideekorje tulemusel koorusid välja kolm peamist teemat, mille põhjalikum arutelu toimus 3. veebruari kohtumisel: 

  • ajaloolise pärandi (Nehatu koolimaja varemed) väärtustamine koos puhkeala rajamisega;

  • vana viljapuuaia heakorrastamine ja haljastuse arendamine;

  • keskkonnahariduslikud tegevused (mh infosiltide ja õpperadade loomine).

 

Kes osales arutelus?

Vararemate kohtumiste tulemusena on moodustunud huviliste koostöövõrgustik, mille liikmed olid kaasatud ka seekordsesse arutellu. Nende seas on elanikud ja kohalikud korteriühistute esindajad, piirkondlikud haridusasutused ja organisatsioonid ning keskkonna, noorsootöö ja planeerimise valdkonna linnatöötajad ning väliseksperdid (koostöövõrgustiku kohta saab täpsemalt lugeda siit). 

3. veebruari kohtumisele kogunes ligi 40 osalist, muuhulgas esindajad Tallinna Botaanikaaiast, Tallinna Strateegiakeskuse rohepöörde osakonnast, Tallinna Haridusameti noorsootöö osakonnast, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti keskkonnahariduse osakonnast, Lasnamäe Linnaosa Valitsusest, Lasnamäe Noortekeskusest ja Tallinna Ülikoolist. Piirkondlikest organisatsioonidest olid kaasatud noorte kodanikuaktiivsusega tegelev MTÜ Noorteklubi Active, Lasnamäel kogukonnaaedade arengut vedav MTÜ Lasnaidee ja keskkonnateadlikkuse teemadele pühendunud MTÜ Rohelinn. Seekordsel kohtumisel ei osalenud kohalikud koolid ja lasteaiad, kuid ka nendega jätkub edasine suhtlus ja koostöö. 

GGR_töötuba_03.02.2022.jpg

GGR_grupifoto_03.02.2022.jpeg

Arutelu järeldused

Arutelu toimus kolmes gruppis, mille käigus käigus joonistusid välja võimalikud sekkumiste lahendused, sihtrühmad, vajalikud ressursid ning nende elluviimisega seotud kitsaskohad. Järgnevalt anname arutelu tulemustest ülevaadet teemade kaupa.

Ajaloolise pärandi väärtustamine ja puhkeala rajamine

Narva maantee lähistel tegutsenud Nehatu kool on Priisle asumi ja idapoolse Lasnamäe üks põnevamaid ajaloolise väärtusega objekte. Nehatu vallakool ehitati 1867. aastal. Kool lõpetas selles majas tegevuse 1931. aastal ning kolis uude kohta. Edasi oli maja (koos abihoonega) aastakümneid kasutuses eramaja ja suvilana. 1988. aastal põles hoone maha. Tänaseks on alles üksnes vundament (võsa sees, vt foto allpool) ja Narva maanteelt paremini nähtav abihoone vundament.

GGR_varemed.jpeg

Kuigi ühest küljest on tegemist üsna tüüpilise hoone ja haridusasutusega, siis selle enam kui sajandipikkuses ajaloos kajastusid ka olulisemad mineviku sündmused seltsielu arengust Eestimaal 19. sajandil kuni II maailmasõjani välja. Nehatu kooli unikaalsus seisneb selles, et aimatav ei ole mitte ainult hoone, vaid ka originaalne maastik selle vahetus ümbruses. Kõik töötoa osalejad olid üksmeelsed, et Nehatu vallakooli ajaloolise pärandi säilitamine, jäädvustamine ja edaspidine tutvustamine on oluline ja vajalik. 

Nehatu kooli mälu jäädvustamiseks pakuti muuhulgas monumendi paigaldust, mille esteetiline vorm ja arhitektuuriline lahendus nõuab eraldi põhjalikumat arutelu. Samuti tuli kõne alla paigutada püsiv infotahvel koos põhjaliku saatetekstiga, et inimesed saaks Nehatu kooli ajaloost ja selle olulisusest ammendava ülevaate lisaallikaid kasutamata. Selle juures kõlas arvamus, et lisaks koolile vajab tutvustamist ka ajalooline fakt, et just selles hoones sai alguse Eesti merendusajaloo seisukohalt olulise kaubalaevaseltsi “Linda” tegevus ning sellest võttis osa ning jäädvustas ka oma novellis Eduard Vilde. Lisaks mainiti Nehatu kooli kõrval asunud puuviljaaia ajaloo ja konteksti uurimise vajalikkust.

Arutati ka koolihoone vundamendi varemete korrastamist ja nende peale terrassi või muu taolise ajutise ehitise rajamist. Terrassi juurde võiks paigaldada linnamööblit, et seda saaks kasutada õuesõppe korraldamiseks ja muude haridusliku iseloomuga ürituste läbiviimiseks. Sellisel kujul kooli pärand elaks edasi mitte üksnes füüsiliselt, vaid ka olemuslikult, täites jätkuvalt haridusega seonduvat funktsiooni. Siinkohal rõhutati, et haridusliku iseloomuga objekti rajamisel on oluline teha koostööd kohalike haridusasutustega, et nende vajadused ja ootused paremini välja selgitada. Linnamööbli puhul arvati, et osa sellest võiks olla statsionaarne, kuid teine osa võiks olla kokkupandav, mida saaks ladustada selle jaoks loodavas kuuris. 

Samuti arutati lugemisnurga (Kadrioru asumis Koidula tn sarnaselt, vt foto) või väiksema kõlakoja püstitamise võimalikkust. Muude lahenduste hulgas pakuti ka ühe seina/katuse paigaldamist või näiteks koolihoone karkassi ehitamist, et selle maht oleks aimatavam. 

GGR_Koidula tn lugemispaviljon1.jpeg

Rõhutati, et enne tegevustega alustamist oleks tarvis teha vajalikke uuringuid vundamendi seisukorra ja selle ohutuse ning roheala pinnase eripärade väljaselgitamiseks. Esimesed sekkumised võiks toimuda juba tänavu suvel, eeldusel, et ettevalmistavate tegevustega (nt vundamendi võsast puhastamine) alustatakse juba kevadel. Toodi välja, et ajutise või statsionaarse linnaruumilise lahenduse loomiseks on igal juhul vaja kaasata professionaale, et töötada välja terviklik lahendus. Samuti on oluline arvestada ja planeerida ressursse, et tagada objekti pikaajalist eluiga (korrashoid, võimalikud parandused, teenindamine jms).

Viljapuuaia heakorrastamine ja haljastuse arendamine

Nehatu koolist on lisaks varemetele alles ka viljapuuaed. Tänaseks on kooliaiast säilinud metsistunud õunapuud, samuti kirsi- ja ploomi- ning hulgaliselt kreegipuid. Kuigi viljapuud on küllalt vanad ja tõenäoliselt ei anna ka pärast hooldust head saaki, on tegemist kohaliku ajaloolise pärandiga ja maastiku eripäraga. Samuti suurendavad viljapuud liigilist mitmekesisust, pakuvad toidulauda nii lindudele kui ka tolmendajatele ning pakuvad õitsemise ajal ka silmailu.  

GGR_viljapuuaed.png

Ka eelmiste arutelude jooksul on jõutud üksmeelele, et enne viljapuuaia ja haljastuse hooldust tuleb viia läbi olemasoleva olukorra hinnang. Selles osas on alustatud läbirääkimisi Tallinna Botaanikaaiaga, kes teeb ülevaate  puittaimedest ja taimestikust. Samuti on plaan koostöös Tallinna Ülikooliga analüüsida mullastiku kvaliteeti ja hüdrogeoloogilist olukorda.

Igal juhul vajavad viljapuud hoolduslõikust, millega saab alustada juba varakevadel ning jätkata ka suvel. Seda on võimalik korraldada kohalike jaoks avatud töötubadena ning kaasata asjatundjatena Tallinna Botaanikaaeda ja ka viljapuulõikuses vilunud elanikke ning ametikoolide aianduse eriala õpilasi (nt Kopli ametikool). Arvestades, et osad elanikud on sealsetest viljapuudest väga teadlikud, on nende teadmised ja kaasamine eriti väärtuslik. 

GGR_Priisle kogukonnaaed.jpeg

Lisaks tehti ettepanek teha olemasolevatest viljapuudest pookoksi ja selle kaudu kasvatada ette uusi viljapuid, mis võiksid aja jooksul asendada vananenud isendeid. Uute istutuste puhul arutati ka viljapõõsaste lisamist (nt karusmarja kultuurid) ning lähedalasuva Priisle kogukonnaaia näitel tarbe- ja ilutaimede peenrakastide rajamist (vt foto). Viimase puhul on eelduseks põhjalikumalt uurida, kui palju on naabruskonnast inimesi, kes oleksid huvitatud aiandusega tegelema ning taimede eest hoolitsema. Tasub uurida ka võimaliku koostööd kohalike koolide ja lasteaedadega. Lisaks tuleb lahendada ligipääs kastmisveele, mille puhul on võimalik kaaluda nii vihmavee kogumist kui ka kohaliku märgala ära kasutamist. 

Elanike osaluse soodustamiseks peeti vajalikuks infotahvli paigutamist, millel kirjeldada erinevaid võimalusi ja juhiseid, kuidas võiks ka juhuslik möödakäija panustada viljapuuaia hooldusesse (kuidas kasta taimi või võtta ühendust ja saada vajadusel nõu). 

Inspireerituna Tallinna linna varasemast positiivsest kogemusest ning ajaloolisest Nehatu koolimaja fotost (vt foto), kus on viljapuude juures näha ka mesitarusid, pakuti uurida võimalust mesitaru paigaldamiseks. Seejuures katsetada teistsuguse lahendusega ja paigaldada taru puu otsa. Samas rõhutati, et lahenduse puhul tuleb tõsiselt kaaluda ohutusega seotud riske. 

GGR_Nehatu_koolimaja_1920-ndad_Friedrich Einberg koos õpilastega.jpeg

Arvestades, et Vormsi roheala on juba praegu kohalike laste seas populaarne mängimise koht, rõhutati olulise sihtgrupina ka nooremate elanikke kaasamist. Võimaliku lahendusena kõlas ettepanek korraldada suve jooksul koostöös Lasnamäe noortekeskusega ja mobiilsete noorsootöötajatega onni ehitamise linnalaagrit. Kohaliku ehitusmaterjalidena saab kasutada viljapuude lõikamisel tekkinud oksi. Samuti pakuti erinevate mänguliste ülesannete ja väljakutsete loomist, nt “leia võimalikult palju erinevaid puuvilju ja taimi”.

Ühtlasi arutati Narva mnt. poolt müra ja saaste vähendamiseks roheseina ehitamise lahendusi (vt erinevaid näiteid fotodelt). Jõuti arvamuseni, et tasub katsetada kahe lahendusega - müra vähendamiseks rajada betoonsein ja sellele integreeritud haljastus (nt ronitaimed) ning maantee roheaalast eraldamiseks teha erinevate liikidega tihe istutus kasutades nii madalamaid (põõsad) kui kõrgemaid (puud) kultuure. 

 GGR_rohesein.jpeg

GGR_rohesein_London_Biotecture-Ltd_Living-Hoarding.jpeg

Keskkonnahariduslikud tegevused

Vormsi roheala on peale Nehatu koolimaja hävimist arenenud omasoodu ilma suurema inimsekkumiseta. Maastik on seega aja jooksul kohati tugevalt võsastunud, rohke kõrghaljastusega ja moodustab metsiku linnalooduse. Koos erinevate viljapuude, koolimaja varemete ja hooajalise märgalaga on tegemist mitmekesise ja elurikka keskkonnaga. 

Arutelu jooksul toodi välja, et üks esimesi tegevusi ala kasutatavuse parendamiseks võiks olla elanike poolt sissetallatud tiheda jalgteede võrgustiku kaardistus (vt foto). Tuleb hinnata, millised rajad on kõige enam kasutuses ning millised neist jäävad lume sulamisel ja suuremate vihmasadude ajal halvasti läbitavaks (vt foto). Jalgteede olukorra parandamiseks pakuti välja katta rajad loodusliku multšiga. Väljakutsena toodi välja ratastooliga ja lapsevankriga ligipääsetavuse tagamist. 

GGR_vaade jalgrajad võrgustik.png

GGR_märgala_Maa-amet.jpeg

Arutati ka varem kõlanud ettepanekut paigaldada teeradade äärde infotahvlid, mis kajastaksid kohaliku elurikkuse aspekte. Mängulise elemendina pakuti välja rajada tajuraja lõik (sarnaselt näiteks Miiamilla Lastemuuseumi lahendusega, vt foto). Interaktiivse tegevusena toodi välja ka näiteks geocaching ja muude seiklusmängude kasutamist. Sarnaselt teisele grupile kõlasid mõtted õuesõppe võimaluste loomisest kooli varemete kohale. Tegevuste puhul peeti oluliseks lähedalasuvate koolide ja nende õpilaste kaasamist kõikides etappides.  GGR_Miiamilla tajurada.jpeg

Üldised ettepanekud ja tähelepanekud

Mitmed mõtted kattusid kõikides gruppide aruteludes. 

Nii pidasid arutelu osalejad ühtmoodi oluliseks delikaatset lähenemist ja kujunenud loodusliku keskkonna maksimaalset säilitamist. Ühe olulisema väljakutsena toodi välja turvalisusega seonduvat. Kohalikel on kahtlus, et uue hingamise saanud roheala võib saada atraktiivseks ka joodikute ja muidu avalikku korda rikkuvate seltskondade kogunemiskohaks. Selle leevendamiseks pakuti alale mõõduka valgustuse lisamist, prügikastide paigaldust ja ürituste pidevat korraldamist. Samuti toodi välja vandaalitsemise riski ning kohalike jaoks pigem ebameeldivat lärmi, kui muidu vaikne ala peaks leidma uue ja aktiivse kasutuse.

Samuti jõuti ühisele arusaamisele, et välja pakutud lahendustel on kaks peamist sihtrühma: kohalikud täiskasvanud elanikud ning noored ja lapsed (sh naabruskonna koolide ja lasteaedade kasvandikud ning nende haridusasutuste pedagoogilised töötajad). 

Gruppide üleselt rõhutati, et uute lahenduste ja linnaruumiliste sekkumisi puhul peab jätkuvalt pöörama tähelepanu tihedale suhtlusele kohaliku kogukonna ja teiste huvirühmade esindajatega. Kohalike elanike kaasamine igal etapil ning vastav teavitus tagab, et kogu protsess on läbipaistev ja inimestel on võimalik selles aktiivselt kaasa rääkida. Läbimõeldud koostöö tegevuste realiseerimisel aitab muuhulgas tagada, et kohalikel tekib objektide suhtes n-ö teatud omanikutunne, mis oluliselt vähendab ka võimalikku vandaalitsemise riski.

 

Edasised tegevused

Toimunud arutelud andsid olulise sisendi edasisteks tegevusteks. Järgnevalt korraldame teemapõhiseid kohtumisi ja arutame ettepanekute realiseerimise võimalusi ja plaane eraldi nii noorsootöötajatega, kohalike haridusasutustega ja Lasnamäe Linnaosa Valitsusega. 

Samuti alustame ettevalmistusi, et esimestel kevadkuudel korraldada praktiline töötuba viljapuude hoolduslõikuseks. Lisaks peame läbirääkimisi ja teeme kokkuleppeid, et panna paika eeluuringute läbiviimist (mullastiku ja taimestiku analüüs, dendroloogia jm). 

Nendest ja teistest tegevustest hoiame kursis meili teel kõiki, kes on meiega oma meili jaganud (kui soovid liituda meililistiga, kirjuta [email protected]). Samuti kajastame uudiseid Tallinna välisprojektide kodulehel ja Facebook lehel

Kutsume üles liituma Facebook grupiga “Vormsi roheala”, kus kõik huvilised saavad arutada ja jagada mõtteid Vormsi roheala arengu kohta.

Andke julgelt teada, kui teil on veel mõtteid ja ettepanekuid: [email protected]

 GGR_töötuba2 03.02.2022.jpeg