JustGreen projekti raames toimus 22. jaanuaril huvigruppidega uus kohtumine. Kui esimesel kokkusaamisel kaardistati koos Kesklinna roheluse hetkeseisu, siis seekord tutvustati, milliste poliitikakujundamise tööriistade kaudu saab suunata linnaruumi muutusi.

Huvigruppide kohtumine ühendati ühe grupi külastusega ning toimus Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu (VENÜ) väärikas ajaloolises majas Poska tänaval.  

Poliitikakujundamises just strateegiadokumentidest saavad alguse tegevuskavad, meetmed, üld- ja detailplaneeringud, mille kaudu strateegilised eesmärgid realiseeruvad ning saab rajada kvaliteetsema ja ligipääsetavama roheluse nii JustGreen projekti huvipiirkonnas Kesklinna linnaosas kui ka Tallinnas tervikuna. Kohtumisel keskenduti kahele dokumendile: arengustrateegiale “Tallinn 2035” ja Tallinna Kliimakavale, mis täpsustab valdkondade üleselt arengustrateegia „Tallinn 2035“ sihti saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Kliimakavas on kavandatud tegevused selleks, et vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogust 40% ja et paremini kohaneda kliimamuutustest tingitud muutuste ja riskidega. 

Kohtumisel arutati konkreetsemalt rohelusega seonduvaid Kliimakava eesmärke ning koguti huvigruppide esindajatelt arvamusi, millised Kliimakava tegevuskavas (lisas 5) loetletud meetmed on kõige tähtsamad. Saadud tagasiside on väärtuslik sisend Kliimakava uuendamisel ja ka alus edasiseks huvigruppidega koostööks. Samuti uuriti huvigruppide esindajatelt, kuidas nad eelistaksid tulevikus olla kaasatud strateegilise tasandi dokumendi koostamisse ja millised on ootused  kaasajale. 

Sarnaselt esimesele kohtumisele tõstatus ka seekord arutelu laiemalt kaasamise praktikatest Tallinnas. Toodi välja, et kaasamine on linnaametite poolt erineva kvaliteediga ning jätab pigem  juhusliku mulje. Kaasamise võimaluste info ei jõua alati õigete osapoolteni (nt asumiseltsideni) ning kaasatavate roll ja arvamuste kaal jääb osalejatele ebamääraseks.  

Kuna Kesklinna linnaosa kontekstis kerkis huvigruppide esindajatel soov rääkida laiemalt kaasa kaasamispraktikate kujundamise osas, kaalub projekti meeskond kaasata edaspidistesse kohtumistesse Tallinna Kesklinna Valitsuse kogukonna ja kaasamise osakonna esindajad.  

Praktilisema poole pealt anti kokkutulnutele ülevaade Kesklinna tänavaruumi analüüsi esialgsetest tulemustest, mis hõlmas eluhoonete lähiümbruses tänavamaal olevaid loodusliku pinnakattega ja mingit tüüpi rohelusega alasid. Üldistatult võib öelda, et eluhoonete vahetus läheduses jaguneb rohelus piirkonniti ebavõrdselt. Olukordades, kus majade ees on vaid kõvakattega pind, toodi võrdlusena näide Hollandis levinud aktsioonist “Tegelwippen”, kus  betoonist sillutusplaadid eemaldatakse ja asemele istutatakse taimed. Tallinna kontekstis oleks analoogse lahenduse rakendamine raskendatud kuna plaatide asemel on levinud asfalt, mille koos aluskihtidega eemaldamine on keerulisem. Samuti tuleb arvestada Eesti praeguste kliimaolude ja lumelükkamise vajadusega. Projekti meeskond jätkab Kesklinna linnaosa tänavaruumi analüüsiga ning järgmisel huvigruppide kohtumisel on plaan arutada kesklinna kontekstis roheluse suurendamise konkreetsemaid võimalusi.