Viini linnast
Viin (Wien) on Austria Vabariigi pealinn ja ühtlasi üks üheksast liidumaast.
Austria Vabariigi pindala on ca 84 000 km² ja rahvaarv 8,86 miljonit.
Viini pindala on 415 km², millest vanalinn moodustab 2,88 km ², palju on metsa, aedu ja parke.
Viini elanike arv on ca 1,9 miljonit. Koos metropoli regiooniga ulatub elanike arv 2,8 miljonini, mis moodustab 1/3 kogu Austria elanikkonnast.
Viini vanalinn ja Schönbrunni loss on UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirjas.
Viin on väga kõrge elukvaliteediga linn, kus asuvad enam kui 30 rahvusvahelise organisatsiooni esindused. Viin on kongresside, kohtumiste ja nõupidamiste linn.
Viini linnaga seostuvaid isikuid: Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven, Franz Schubert, Franz Liszt, Johannes Brahms, Johann Strauss (sen.), Johann Strauss (jun.), Sigmund Freud; Gustav Mahler, Hundertwasser jt
Viiniga seostuvaid mõisteid: Viini poistekoor, Viini valss, Viini filharmoonikud, Viini ooperiball, Viini metsad, Hofburg, Belvedere, Schönbrunni loss, heurigen, Viini tool, Viini šnitsel, viini sai, sacheri Tallinna ja kook jne.
Ajaloost: praeguse kesklinna kohale rajati 1. sajandil rooma sõjalaager ja selle juurde tekkis tsiviillinn nimega Vindobona (ka Vedunia), Viin oli aastasadu Püha Rooma Riigi keskuseks. Vindobonast on säilinud müüriosi ja tänavate võrgustik. Teisel pool Doonau jõge asus samal ajal germaani asundus.
1200 algas linnamüüri ja kirikute (St. Stephani katedraal) ehitamine
1221 sai kodanlik kogukond Doonau jõe suudmealal esimese linnaprivileegi
1278 - 1780 valitses Habsburgide dünastia (viimasena Maria Theresia 1717-1780) ja kuni 1918. aastani Habsburg-Lotringide dünastia.
1365 rajati Viini ülikool Alma Mater Rudolphina
1805 ja 1809 vallutas Napoleon linna ja õhkis suure osa kindlustustest.
1814/15 toimunud Viini konverentsi tulemuseks toimus Euroopa uus poliitiline korraldus, määrati uued riigipiirid.
Kuni aastani 1850 moodustas tänane vanalinn kogu Viini linna. Linnapiiride nihutamisega 3 etapis aastatel 1850; 1890/92 ja 1904/05 liideti lähiasumeid ja eeslinnu ning kujunesid välja 23 linnarajooni.
1938 liideti Austria Saksa Riigiga
1944 purustati pommitamise käigus 20% hoonetest, kanaleid, sildu, gaasi- ja veejuhtmeid. 1945 peale vabastamist Punaarmee poolt moodustati Viinis 4 okupatsioonivägede tsooni.
15. mai 1955 taastati Austria Vabariigi vabadus, Viini asusid paljude rahvusvaheliste organisatsioonide esindused.
1966 alustati metroo ehitust, esimene liin alustas tööd 1978..
Viin on üks neljast veinitootmisega tegelevast Austria liidumaast.
Linnapilt:
Raekoda ehitati 1870 keiser Franz Josephi korraldusel varem rivitreeninguteks ja paraadideks kasutatud tühjale maale (Glacis).
Doonau on oma 2845 km-ga pikkuselt teine jõgi Euroopas (esimene on Volga). Doonau läbib 6 riiki ja suubub Musta merre. Austrias voolab Doonau 357 km ulatuses.
Donauturm - on TV- torn (arhitekt Hannes Lintl), mis avati 16. aprillil 1964 seoses Viini rahvusvahelise aiandusnäitusega (WIG). Torni üldkõrgus on 252 m, vaateplatvormid asuvad 150 m ja 155 m kõrgusel, pöörlevad restoranid paiknevad 160m kõrgusel. 150 m kõrgusele viivad 2 kiirlifti või 779 trepiastet.
Donauinsel Doonau jões on 21 km pikk ja ca 200m lai saar, mis on tekitatud üleujutuste korrigeerimiseks uue jõesängi kaevamisel aastatel 1972-88 Doonau ja nn Uue Doonau vahele.
Donaupark, mis asub 22. linnarajoonis ja mille pindala on 800 000 m², rajati endisele prügimäele 1964.
UNO City ehitati 1967-1979, see on Viini rahvusvaheline keskus (VIC) ja ühtlasi 22. linnarajoon. 17 hektaril asuvad Y-kujuliselt paigutatud hooned, mis on kuni 120 m kõrged, kuid ei varja üksteist. UNO City on 2010 valminud DonauCity keskuseks.
Viinamarjaistandused ja põllumajandusmaa: Viini linn kasvatab viinamarju ja toodab oma linna veini.