VILNIUS
Leedu Vabariigi pindala on 65 200 km², rahvaarv 3,66 miljonit. Leedu keskaegne pealinn aastani 1323 oli Trakai, mis asub 30 km põhjapool ja aastatel 1920-1940 oli pealinnaks Kaunas.
6. juunit tähistatakse Leedu omariikluse päevana.
Iseseisvuse väljakuulutamine 16.02.1918, tunnustamine 12.06.1920.
11. märtsil 1990 taastas Leedu ülemnõukogu iseseisvuse ja Leedu Vabariigi
2004. mais sai Leedu NATO liikmeks.
2004. mais sai Leedu EL liikmeks.
Vilnius on Leedu Vabariigi pealinn ja riigi suurim linn.
28. mail 1993.a. sõlmiti Tallinna, Riia ja Vilniuse linnapeade poolt kolmepoolne koostööleping, millel kuni 2004 lisati koostöökava konkreetseks aastaks.
25. veebruaril 2005 allkirjastasid linnad uue koostöölepingu senise asemel.
Elanike arv: 542800 elanikku ehk 15 % kogu Leedu rahvastikust, Vilniuse elanikkonnast moodustavad rahvuse järgi ca 58% leedulased; 19% poolakad; 14% venelased; 4% valgevenelased; 5% teised rahvused.
Linna pindala 400 km², sellest vanalinna pindala 3,6 km². Linna asub kahe jõe- Nerise ja Vilnia kallastel.
Linna nimi tähendab leedu keeles väike laine, tuleneb ilmselt linna läbivatest jõgedest Neris ja Vilnia. Samanimelised kohad maailmas: Wilno linn Ontarios/ Kanadas nimetati Vilniuse poolakeelse nimekuju järgi 1860. Vilna küla Albertas sai oma nime Vilniuse järgi.
Vilniust on seoses tema multikultuursuse ja multinatsionaalsusega kutsutud ka Leedu Jeruusalemmaks (Yerushalaiyme de Lita),
Vilnius on suurim barokkstiilis linn Alpidest põhjapool, mistõttu kutsutakse teda ka Väike Rooma
1994 kanti Vilniuse vanalinn UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Euroopa keskpunkt: 1989.aastast pärineb prantsuse geograafiainstituudi teadlaste arvamus, et Vilniusest 26 km põhjapool Purnuškes asub Euroopa keskpunkt, sinna on rajatud Europark. Väide on vaidlustatav.
2009 Euroopa Kultuuripealinn koos Linz-iga Austrias, moto Culture live
Vilnius osaleb järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja ühenduste töös:
-Union of the Baltic Cities UBC
-EUROCITIES association
-European Cities against Drugs ECAD
-Union of Capitals of the European Union UCUE
-Organization of World Heritage Cities
Linna juhtimine
Leedu taasiseseisvumise järel taastati magistraat uuel kujul volikoguna, rahva poolt valitava esindusorganina (Vilnius City Municipality), mille valimisperiood on 4 aastat ja kuhu kuulub 51 liiget.
Viimased kohalikud valimised toimusid 2011.a. Aastast 1995 valib volikogu linna juhiks mitte enam volikogu esimehe, nagu varem, vaid linnapea. Valitakse ka 4 abilinnapead ja administratsiooni direktor (City Clerk).
Täitevvõimuks on Vilniuse linnavalitsus e. administratsioon. Vilniuse linnavalitsus on Leedus ainus, mis administreerib kahte linna - Vilniust ja Grigiškest, kaasa arvatud veel kolme küla selle rajoonis.
Vilniuses on 21 linnaosa, mis on linnakantselei territoriaalsed struktuuriüksused ja teostavad oma ülesandeid linna eri osades. Üks neist Vilniuse linnaosadest - Užupis, mis asub Vilnele jõe ääres kunstiakadeemia lähedal, on eriti armastatud kunstnike poolt. See linnaosa on end „sõltumatuks“ Užupi vabariigiks kuulutanud, millel on oma konstitutsioon, pitsat ja kaitseingli skulptuur.
Ajalugu
Asulakoht oli tänase Vilniuse kohal juba 5. sajandil.
1323 viis suurvürst Gediminas Leedu Suurvürstiriigi pealinna üle Vilniusse.
1387 hakkas kehtima Magdeburgi linnaõigus
1522 paigaldas Francis Skoryna linnas esimese trükipressi ja Vilniusest sai üks Euroopa kuulsamaid raamatutrükkijaid
1579 Vilniuse Ülikooli asutamine Stefan Batory poolt (Almae Academia et Universitas Vilnensis Societatis Jesu), üks vanimaid ülikoole Euroopas, Baltimaade vanim
1869 avati raudteeühendus St. Peterburi- Vilniuse –Varssavi vahel
19. sajandil (1896-1902) oli Vilnius valdavalt poola-juudi linn, samas ka oluline leedu ja valgevene rahvusliku liikumise keskus. Vilnius oli olulisem kui Minsk, seal töötasid valgevene kirjanikud, anti välja esimene valgevene ajaleht
Linnapilt:
Suured tulekahjud 1737, 1745, 1747
Linnamüür: ehitati aastatel 1503-22 osade kaupa, see oli 18. saj. ca 3 km pikk, 6,5 m kõrge ja 0,9-1,4 m paks. Selles oli 10 väravat ja 3 torni. Hilisemal ajal lisati bastion.
Raekoda mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates 1432, Raekoja väljak on täna linna tseremoniaalväljak
Kirikud: Vilnius on kirikute linn, vanalinnas on erinevates arhitektuuristiilides kirikuid üle 40. Aegade jooksul Vilniusse ehitatud 105 sünagoogist on tänaseni säilinud üks, mis pärineb aastast 1894. Valdav usund on rooma-katoliku usk.
Olulisim on Vilniuse Katedraal, mis on suurvürst Mindaugase aegadest alates läbi teinud arengu paganate templist Leedu klassitsistlikus stiilis peakirikuks.
Teletorn: ehitatud 1980, see on326 m kõrge, jalamil ulatub läbimõõt 15 meetrini, ülal 8 m. 190 m kõrgusel on vaateplatvorm ja pöörlev restoran.
Euroopa torn 33 korruseline pilvelõhkuja, mis ehitati on 2002-2004, 148 m kõrge hoone
Tallinna ja Vilniuse suhetest
Aja jooksul on rõhk kandunud strateegilisele partnerlusele Läänemere regiooni konkurentsivõime tõstmisele. Selle väljenduseks on mitmed regionaalarengut toetavad EL fondidest kaasrahastatavad projektid nagu BaltMetInno- Läänemere Metropolide innovatsioonistrateegiate väljatöötamine, mis ühendab kõiki Läänemere äärseid riikide pealinnu. Linnad vaheavad linna juhtide ja erinevate linnaelu valdkondade esindajate delegatsioone.
Link Vilniuse kodulehele: http://www.vilnius.lt