Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Vana loomaaed Kadriorus

Vana loomaaed Kadriorus

Aastatel 1939–1983 paiknes Lasnamäe paekaldal ning selle jalamil Kadrioru pargi äärealal Tallinna Loomaaed.

Mõtted loomaaia rajamisest liikusid Tallinnas juba mõnda aega, kuid nende elluviimiseni jõuti alles tänu meie tublide laskurite esinemisele 1937. aasta Helsingi maailmameistrivõistlustel. Nimelt võitis Eesti Laskurliidu võistkond seal maailmameistritiitli ning ühe auhinnana toodi muuhulgas kaasa ilvesekutsikas Illu, kes pandi ajutiselt elama Kadrioru puukooli. Sellest populaarsest loomakesest sai suur publikumagnet ning ühtlasi ajend viia ellu idee Tallinna Loomaaia rajamiseks. Ajutiseks asukohaks saigi seesama väike maa-ala Kadrioru serval.

Loomaaed avati 25. augustil 1939. Päris sõja eelõhtul, sest vaid paar päeva tagasi oli alla kirjutatud Molotov-Rippentropi pakt. Just sõja tõttu sai ajutisest asukohast ka üpris pikaajaline lahendus.

1944. aasta märtsipommitamine jättis oma valusa jälje ka loomaaiale. Pommikillust langes ilves Illu.

joonis_1b.jpg

Vana loomaaia ala tänasel linnakaardil Ilvesesilla poolt vaadates. Eraldi punktiiriga on tähistatud administratiivhoonete ala ning ikoonidega mõningate loomade paiknemine.
Joonis: Tallinna Kesklinna Valitsus

Foto 1

Ilvesekutsikas Illu
Foto: Tallinna Loomaaia arhiiv

Nõukogude okupatsiooni algusaastatel ei olnud loomaaed kuigi prioriteetne asutus – siia saadeti karistuse korras juhtideks erinevaid nomenklatuuritegelasi, keda tuli ajutiselt madalamale ametipostile elu üle järele mõtlema saata. Ja mõistagi mõtlesid nad kõigele muule peale loomaaia arendamise.

Uue hingamise sai loomaaed alles aastal 1961, mil seda asus juhtima energiline ning loomade teemal entusiastlik Karoly Stern. Ta võttis sellest väikesest maa-alast välja parima ning laiendas seda võimaluste piires. Kuigi asukoht oli kitsas, siis oli sellel maa-alal ka üks tugev külg – nimelt Lasnamäe paekallas. Just tänu sellele loodi Tallinna maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste kollektsioon, kellele see nõlv väga meele järele oli. Parandati loomade elutingimusi ka muul moel, arendati koostööd teiste loomaaedadega ning korrastati kollektsiooni.

1965 soetas Tallinna Loomaaed endale esimese šimpansi – Peetri, kellest sai muuhulgas tuntud teletäht. Teda võis näha filmis „Peegliahv“ ning mitmetes telesaadetes.

Foto 2

Loomaaia sissepääs 1970. aastatel. Asukoha reedavad Lasnamäe tornmajad
Ado Vaik. Vaade Tallinna Loomaaia sissepääsule, TLM F 8975:1, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/museaalView/2751474

 

Foto 3

Vaade karupuuri poolt üle veelindude tiigi administratiivhoonete suunas
Ado Vaik. Tall. Loomaaia territoorium, TLM F 8975:6, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/museaalView/2751491

Alles seoses Laagna tee ehitamisega 1983 kolis loomaaed oma tänasesse asukohta Veskimetsas. Kokkulepe oli saavutatud küll paarkümmend aastat varem, ent võttis 20 aastat läbirääkimisi, et see kokkulepe ka vett peaks. Kahjuks Stern ise enda töö vilju näha ei jõudnudki. Tema töö võttis üle uus  direktor Mati Kaal, kes jäi loomaaeda arendama aastakümneteks.

Vastupidiselt levinud arvamusele ei paiknenud vana loomaaed Laagna tee all. Tõtt-öelda haukas Laagna tee ainult väikese nurga administratiivhoonetest, mis asusid tänase Ilvesesilla ja Lasnamäele üles viiva trepi juures. Ülejäänud ala kaevati küll töö käigus üles ning loomaaed poleks saanud sinna jääda, aga kogu loomade ala jääb siiski Laagna tee piiridest väljapoole. Küll aga võeti hoolikalt tükkhaaval lahti loomaaia kontoriks kohaldatud Peeter I saun, mis plaaniti teises kohas uuesti kokku panna. Kahjuks hävinesid tükid ühes 1980. aastate laotulekahjus.

Foto 4

Vaade karupuuridele
Tallinna Loomaaia arhiiv

foto_5.jpg

Kaljukitsede aediku tagant paistab tänane Tallinna Teeninduskool
Tallinna Loomaaia arhiiv

foto_6.jpg

Direktor Karoly Stern külalistele loomaaeda tutvustamas
Tallinna Loomaaia arhiiv

Foto 7

Hülgebassein
Tallinna Loomaaia arhiiv

Foto: 8

Akvaariumi-terraariumimaja
Tallinna Loomaaia arhiiv

foto_9.jpg

Kontorihooneks olnud Peeter I saun tänase Ilvesesilla otsas
Tallinna Loomaaia arhiiv

Vana loomaaia asukohta reedavad veel mõned rajatised Lasnamäe paekaldas. Ilves Illu auks on nimetatud vana loomaaia asukohta viiv sild Ilvesesillaks.

Tallinna Kesklinna Valitsus tänab Mati Kaalu ning Inari Leimani abi eest ajaloolise materjali kokkupanekul!

Viimati muudetud 22.04.2024