Ajud - Eesti XXI sajandi tähtsaim loodusvara

Mart Saarma
Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituudi direktor ja professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik

Ühiskonna areng sõltub üha enam innovatsioonidest ning innovatsioonide teke ja areng sõltuvad hariduse, teaduse ja tehnoloogiasiirde kvaliteedist.
Kuna väikestel maadel ei jätku spetsialiste kõikidele aladele on vajalik mõnede kesksete probleemide teadvustamine ja jõudude koondamine nende probleemide lahendamiseks.
Tallinna ja Helsinki vahelise tehnoloogiasilla loomine on mõistlik, sest globaalselt oleme tugevamad koos, meil on mõlemal hea haridustase, vähe loodusvarasid ja psühholoogiline valmisolek kasutusele võtta ja luua uusi tehnoloogiaid.
Lähitulevikus ootab meid mõlemaid kvalifitseeritudtööjõu puudus, mistõttu vajame ratsionaalset koostööd, integratsiooni ja tööjaotust hariduses ning peame hakkame tõsiselt hoolt kandma meie "säravate peade" eest.

Ettekande põhipunktid (.pdf)
Ettekande slaidid (.pdf)

Linn kui igavikuline nähtus

Hardo Aasmäe
Eesti Entsüklopeedia Kirjastuse juhatuse esimees

Linna ruumi kavandamisel tuleb lähtuda igavikulisest mõtlemisest.
Tulevikukuvand linnast saab toetuda eelkõige arengu järjepidevusele.
Tallinna tulevikuareng peab lähtuma Eesti kui terviku vajadustest.
Tallinna tulevikuareng saab lähtuda Läänemere piirkonna tuleviku ja üleilmastumise võimalustest.

Ettekande slaidid (.pdf)

Sünergiline Tallinn: keskus ilma perifeeriata?

Rein Veidemann
Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja -poliitika korraline professor

Eesti mõõtkavas on Tallinn olnud seni erinevate jõujoonte ja ressursside koondumispunkt. Kontsentratsioon on olnud egoistlik ja vastanduv: on Tallinn ja ülejäänud Eesti. Sünergiline Tallinn eeldab teisitimõtlemist: Tallinn ise on üks kontsentritest, mille epitsenter ei asu Tallinnas endas, vaid kogu regiooni hõlmavas suhete võrgustikus. Tallinna väljakutse oleks jõuda keskuseks ilma perifeeria(te)ta. See eeldab vertikaalsete ja horisontaalsete kommunikatsioonitelgede rajamist ning nende laitmatut koostööd. Sünergiline Tallinn ei saa olla mitte koondumispunkt, vaid "kokkupuutepunktide eikellegimaa", interlokalisatsioon. Sünergiline Tallinn võiks olla ka tema kui Eesti pealinna identiteedi võimendi.

Ettekande põhipunktid (.pdf)

Sinu ja Minu Tallinn - 2050

Jüri Ratas
Tallinna linnapea

Tallinn on hajutatud ja ühte sulanud oma tagamaaga, ulatudes ca 50 km kaugusele kesklinnast.
Tallinn on ida-läänesuunaline värav Hiina ja Euroopa vahelisele transiidile.
Tallinna õhk on puhas autode heitgaasidest, sest kesklinnas ei sõida sisepõlemismootoritega sõidukid.
Tallinna linnaruum on kaunilt kujundatud haljasaladega, lillekompositsioonidega, arhitektuuri väikevormidega, kujundvalgustuse elementidega ja arvukate rohekatustega. Vanalinn ja avatud rannapromenaad on linlastele uhkuseks.
Tallinnas on tugev omaalgatus, vabatahtlike aktiivne osalemine linnaelus, arenenud kodanikeühiskond.
Minu + Sinu Tallinn = Meie Tallinn

Ettekanne (.pdf)

Ülemiste piirkond - transpordi keskpunkt

Rein Loik
Tallinna Lennujaama juhatuse esimees

1. Tallinna lennujaam kui kiiresti arenev Põhja-Euroopa tuntud ja tunnustatud lennutranspordi sõlm
· Tallinna lennujaam kui Schengeni viisaruumi idavärav
· Tallinna lennujaama rekonstrueerimine ja laiendamine 2006-2008
· Tallinna lennujaama areng 2008-2013
2. Ülemiste arenguvisioon Tallinna reisitranspordisõlmeks
· Ülemiste lennujaam
· Ülemiste bussijaam
· Ülemiste rongijaam

Ettekande slaidid (.pdf)

Vanalinn arenevas Tallinnas

Jüri Kuuskemaa
kunstiajaloolane, Kadrioru Kunstimuuseumi kuraator

On aeg vanalinna tehnovõrkudega varustamiseks, ehitada välja tänavate alused tunnelid, kuhu paigaldada kõik kommunikatsioonid. Aegunud on muinsuskaitse põhimõtted, mille alusel peetakse kohatuks taastada hävinud hooneid (vaekoda, Harju tänav) ajaloolisel kujul. On aeg alustada vanalinna dekontoriseerimist: vähem asutusi, rohkem kortereid, pansione, hotelle! Autodest tühjendamine saab toimuda ainult parkimise täieliku keelustamise, vaid läbisõidu lubamise ja vanalinna ümbritsevate parkimismajade süsteemi rajamisega. Bastionide vöönd - rekreatsioonialaks!

Ettekande põhipunktid (.pdf)