TALLINNA VORMSI LASTEAIA PÄEVAKAVA JA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

Päevakava

Rühma päevakavad on koostatud koostöös lasteaia tervishoiutöötajaga, arvestades laste vanust, laste arengut, rühma eripära ja tervislikkuse ning tasakaalu põhimõtet.

Päevakavas on kindlalt ajaliselt määratud söögiajad, muusikategevused ja liikumistegevused.  

Lapsed viibivad iga päev sõltuvalt ilmastikust õues. Rühmade päevakavad kinnitab lasteaia direktor õppeaasta algul. Rühmade päevakavad on lastevanematele tutvumiseks rühmaruumi välja pandud.

Lasteaed on avatud kella 7.00-19.00.

 Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

Lasteaia õppeaasta

Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise aluseks rühmades on Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja Tallinna Vormsi Lasteaia õppekava.

Tallinna Vormsi Lasteaias on õppekeeleks eesti keel.

Lasteaia õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. Aktiivne õppeperiood jääb lastel vahemikku 1. septembrist kun 30. maini.

Ajavahemikus 1. juunist kuni 31. augustini on laste üldiseks tegevuseks mängulised õuetegevused, kus toimub omandatud õpitu kordamine ja kinnistamine. Sellel perioodil kavandab õpetaja nädalaplaanis igale päevale ühe mängulise õppetegevuse, lähtudes nädala teemast.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine

Õppe- ja kasvatustegevus rühmades toimub laste vanusele vastava päevakava alusel, kus laste vabalt valitud tegevused vahelduvad õpetaja poolt planeeritud lõimitud mänguliste õppetegevustega.

Paindlik õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine võimaldab õpetajal teha vajadusel muudatusi, mida kajastab E-lasteaiakeskkond Eliis. Õpetajad jälgivad, et plaanitud õppe- ja kasvatustegevused oleksid tasakaalustatud. Olulisel kohal on õppimine mängu kaudu. ning õuesõpe. Õpetajad kasutavad erinevaid õppemeetodeid, mis võimaldavad viia rahuliku tegevuse vaheldumise aktiivse tegevusega.

Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad

Tallinna Vormsie Lasteaias on õpetajate kavandatud õppe- ja kasvatustegevuste kestus soovituslikult ajaliselt järgnev:

1-3 aastased: 10-15min

3-6 aastased: 25min

6-7 aastased: 35min

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadeks on:

• mina ja keskkond (vaatlemine, uurimine, õppekäigud, katsed, mudelite ja plaanide koostamine, ehitamine ja konstrueerimine)
• keel ja kõne (hääldamine, sõnavara, grammatika, jutustamine, kuulamine, suhtlemine, lastekirjandus;  lugemine ja kirjutamine)
• matemaatika (geomeetrilised kujundid, hulgad, loendamine, arvud ja arvutamine, värvid, suurused ja mõõtmine, orienteerumine ajas-ruumis ja tasapinnal)
• robootika (õpirobotite ja teiste digivahenditega tutvumine, nende programmeerimine ja kasutamine)
• kunst (voolimine, joonistamine, maalimine, kujundamine (mustrid), meisterdamine, kunsti vaatlemine, kujutamine ja väljendamine)
• liikumine (liikumisalased üldteadmised, põhiliikumised, liikumismängud, tants ja rütmika, talispordialad, ujumine, vaba aeg ja loodusliikumine, võimlemine)
• ujumine (veega kohanemine, vee omadused, hügieen ja käitumine ujulas, algteadmised ja oskused ujumisest: näo veega harjumine, vee alla sukeldumine, veepinnal hõljumine, libisemine, ujumise käte-jalgade töö, ujumine abivahendiga)
• muusika (laulmine, muusika kuulamine, muusikalis-rütmiline liikumine, pillimäng)
• eesti keel kui teine keel (kuulamine ja kõnelemine, Eesti kultuuri tutvustamine)

 Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu- ja tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest.

Täiendavalt tegelevad lastega muusikaõpetaja, liikumisõpetaja ja tervishoiutöötaja. Muusikategevused toimuvad kaks korda nädalas muusikasaalis

Liikumistegevused toimuvad 1x nädalas liikumissaalis ja 1x nädalas õues.

Eesti keel kui teine keel

Teise kodukeelega lastele, toimub eesti keele õppimine kogu rühmaga plaanitud õppe- ja igapäevategevuste kaudu. Vajadusel toetab õpetaja last tema keeleõpingutes, arvestades nii lapse ealisi iseärasusi kui ka eripära.

 

ROBOOTIKA

Lastele suunatud robootikategevustes peetakse oluliseks laste digipädevuse alusoskuste kujundamist ja MATIK (matemaatika, tehnoloogia, inseneeria, kunst) oskuste arendamist. Robootika- ja digivahendeid kasutatakse õppeprotsessi toetamiseks ning valdkondade vahelise lõimimise hõlbustamiseks.
Tallinna Vormsi Lasteaial on olemas robootika ainekava.

Üldised eesmärgid: 

• Laps tegutseb juhendamisel erinevate digivahendite ja haridusrobotitega ning lahendab lihtsamaid programmeerimisülesandeid. 
• Laps tutvub mänguliselt lihtsamate veebipõhiste keskkondadega ja programmeerimismängudega. 
• Lapses tekib huvi tehnoloogia vastu. 
• Lapsel arenevad seoste loomise ja probleemide lahendamise oskused. 
• Laps tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest 
• Laps oskab haridusroboteid ja nende lisavahendeid eesmärgipäraselt kasutada. 
• Laps teeb kaaslastega koostööd- arenevad grupitöö oskused. 
• Laps oskab suunata ja põhjendada roboti liikumist. 
• Laps saab aru põhjus-tagajärg seostest, oskab oma tegevust kavandada, loob lihtsamaid koode/programme. 
• Laps kasutab roboteid ja digivahendeid heaperemehelikult ning turvalise

Robootika ja tehnoloogia toimib lõimituna erinevate õppevaldkondade ja -tegevustega kõikides aiarühmades vähemalt kord nädalas.
Robootikategevus ehk robotund robootikaõpetaja/haridustehnoloogi  juhendamisel leiab nutitoas aset kord nädalas vanematele aiarühmadele.
Duplo Education klotse ning lihtsamaid haridusroboteid kasutatakse sõimerühmades lõimitud mängulistes tegevustes lastest ja nende valmisolekust lähtuvalt.

Õppetegevuste läbiviimisel on võimalik kasutada nutituba, erinevaid haridusroboteid, tahvelarvuteid, interaktiivset tahvlit, vahendeid saab laenutada ka rühma. Digi- ja robotiliste vahendite kasutamine on õpetajate poolt eesmärgistatud ja juhendatud, rakendamisel omavahel lõimitud õppetegevustesse lähtutakse valdkondade üldistest õpiväljunditest ning eakohasusest.

Nädala- või projekti plaan

Rühma tegevuskavas juhinduvad õppetegevused ja mängud näda- või projektiteemast, millega seostatakse kõigi valdkondade sisu. Plaanis  esitatakse plaanitava nädala põhieesmärgid, temaatika, õppesisu ja tegevused, üritused. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid lähtuvad lapse huvist, eeldatavatest üldoskustest ning arengu eeldatavatest tulemustest. Tegevuse pikkus sõltub laste vanusest ja valitud tegevuse iseloomust. Teemade valikul küsitakse ka lastepoolseid mõtteid ja ettepanekuid teema arendamisel. Teema areng oleneb igast rühmast ja laste huvist.

Nädalaplaani koostamisel arvestatakse laste kohanemisperioodiga.

Rühma tegevuskava

Iga rühma meeskond koostab koostöös laste ja lastevanematega õppeaasta alguses rühma tegevuskava, võttes aluseks eelneva õppeaasta aruande, lasteaia õppekava, jooksva õppeaasta eesmärgid, rühma laste ealised iseärasused ja huvid. Rühma tegevuskava sisaldab:

• rühma iseloomustus ja laste nimekiri
• rühma õppe- ja kasvatustöö eesmärgid ja põhimõtted;
• rühma päevakava;
• rühma õppe- ja kasvatustöö korraldus, nädala õppetegevuste plaan;
• koostöö lastevanematega rühmas;
• planeeritud ühisüritused, nii lasteaia kui rühma tasandil (traditsioonid); õppekäigud
• töö erivajadustega lastega.
• õppe- ja kasvatustöö analüüs, mida teostatakse dokumenteeritult mai lõpuks.

 
E-lasteaia keskkond Eliis

Läbiviidud õppe- ja kasvatustegevused kajastuvad Eliisi keskkonnas,  kuhu õpetajad (rühmaõpetajad, muusika-, liikumis-, ujumis- ja robootikaõpetaja) teevad sissekande iga päev. Eliis on ka üheks infovahetus- ja suhtlusvahendiks kodu ja lasteaia vahel.

Lasteaia tunnistus

Lasteaia lõpetamisel antakse lapsele välja lasteaia  tunnistus.