Hea kaupmees!

Tore, et oled otsustanud avada oma kaupluse või toidukoha Tallinnas.

Kõik kauplemist reguleerivad seadused ja määrused on avaldatud Riigi Teatajas, kättesaadavad veebilehelt aadressil www.riigiteataja.ee ja üldjuhul sealt ka inglise keeles leitavad. Tutvustame lühidalt peamisi nõudeid, mida kauplemisel tuleb täita, kuid täieliku ülevaate saamiseks palume lugeda ka seaduste terviktekste.

Tarbijakaitseseadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist ning on kehtestatud tarbija õiguste tagamiseks:

› tarbijal (ostjal) on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta vajalikku eestikeelset teavet. Müüdaval kaubal olev märgistus peab olema selgesti loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav ning esitatud eesti keeles. Kauba märgistusel olev algupärane võõrkeelne märgistus tuleb jätta samuti nähtavaks ega tohi olla kaetud eestikeelse tõlke või muu lisateabega;
› tehniliselt keerukale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale tuleb lisada tootja kasutusjuhend ja selle eestikeelne tõlge paberil või muul püsival andmekandjal;
› kauba müügil tuleb välja panna iga kauba müügihind ja ühikuhind. Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav lõpphind. Ühikuhind on kauba ühe kilogrammi, liitri, meetri, ruutmeetri või kuupmeetri lõpphind. Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind, kui kaupa ei mõõdeta eelnimetatud ühikutes. Hinnad peavad olema avaldatud kirjalikult selgelt loetaval ning kergesti märgataval viisil;
› kaupleja peab andma tarbijale kauba ostmist või teenuse osutamist tõendava dokumendi, näiteks kassatšeki, millel on vähemalt kaupleja ärinimi ja tegevuskoha aadress, ostu kuupäev, iga ostetud kauba ja teenuse nimetus ning hind ja tasutud summa. Kui tasutav summa on väiksem kui 20 eurot, tuleb ostmist tõendav dokument anda ostja nõudmisel. Ostu tõendavaks dokumendiks võib olla kassatšekk, leping, või muu dokument, millelt nähtuvad konkreetset ostu tõendavad asjaolud.;
› kui ostetud kaup või tarbitud teenus ei ole kvaliteetne või on muul põhjusel lepingutingimustele mittevastav, võib tarbija esitada kauplejale mis tahes vormis kaebuse. Tarbija kirjalikule kaebusele on kaupleja kohustatud 15 päeva jooksul alates kaebuse saamisest kirjalikult vastama. Kui kaupleja ei pea tarbija nõuet põhjendatuks ja keeldub seda rahuldamast, on ta kohustatud oma otsust põhjendama. Kaupleja peab teavitama tarbijat, et tarbijal on õigus pöörduda kauplejaga tekkinud vaidluse lahendamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni või kohtu poole.

Võlaõigusseadus (VÕS) kehtestab nõuded müügi- ja teenuse osutamise lepingutele, sealhulgas regulatsiooni, mis kehtib väljaspool äriruume või sidevahendi abil sõlmitud lepingute puhul:

› kaupleja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates selle ostjale üleandmisest;
› eeldatakse, et ühe aasta jooksul ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas juba asja ostjale üleandmisel, seetõttu peab esimesel 12 kuul tellima vajadusel ekspertiisi kaupleja;
› ostja peab teavitama kauplejat lepingutingimustele mittevastavusest hiljemalt kahe kuu jooksul alates selle avastamisest;
› kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda kauplejalt asja parandamist või asendamist. Kaupleja kannab asja parandamise või asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Asi tuleb parandada või asendada mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ostja kauplejat lepingutingimustele mittevastavusest teavitas. VÕS § 223-s sätestatud juhtudel on tarbijal võimalik lepingust taganeda;
› väljapool äriruume või sidevahendi abil sõlmitava lepingu puhul peab ettevõtja esitama tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist lepingueelse teabe selgel ja arusaadaval viisil;
› väljaspool äriruume või sidevahendi abil sõlmitud lepingu puhul on tarbijale siduvad vaid kohustused, millest teda teavitati enne lepingu sõlmimist;
› väljaspool äriruume või sidevahendi abil sõlmitud lepingust võib tarbija taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul alates kauba kätte saamisest või teenuse osutamise lepingu sõlmimisest, saates kauplejale üheselt mõistetava vastavasisulise avalduse;
› kui tarbijale antakse üle mitu asja, mis toimetatakse kohale eraldi või kui asi antakse tarbijale üle mitmes osas, algab 14-päevane taganemistähtaeg päevast, mil tarbijale antakse üle viimane asi või viimane osa asjast;
› kui kaupleja rikub teabe esitamise kohustust ega teavita tarbijat lepingust taganemise õigusest, võib tarbija taganeda lepingust 12 kuu 14 päeva vältel alates kauba kättesaamisest või teenuse töövõtulepingu sõlmimisest. Kui kaupleja informeerib aga tarbijat enne täiendava 12 kuu möödumist, lõppeb taganemistähtaeg 14 päeva pärast teavitamist;
› tarbija on lepingust tähtaegselt taganenud, kui ta on edastanud kauplejale tähtaja jooksul üheselt mõistetava taganemisavalduse ja tagastanud kauplejale asja taganemisavalduse esitamisele järgneva 14 päeva jooksul;
› kui tarbija lepingust taganeb, on kaupleja kohustatud tagastama talle kõik lepingu alusel saadud tasud hiljemalt 14 päeva jooksul alates taganemisavalduse kättesaamisest. VÕS annab samas kauplejale võimaluse keelduda tagasimakse tegemisest seni, kuni tarbija on tagastanud asja või tõendanud selle tagasi saatmist;
› tarbija on kohustatud kandma kauba tagastamisega seotud kulud vaid juhul, kui kaupleja on teda sellest kohustusest enne lepingu sõlmimist teavitanud;
› tarbija on telefoni teel saadud pakkumise käigus võetud kohustustega seotud üksnes juhul, kui ettevõtja kinnitab telefonitsi edastatud teavet püsival andmekandjal ning tarbija on oma telefoni teel väljendatud tahet kinnitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Selle nõude täitmata jätmisel on tegemist tellimata kauba või teenusega;
› tellimata kauba saatmisel või tellimata teenuse osutamisel ei teki ettevõtjal tarbija vastu nõudeid. Tarbija vaikimist või tegevusetust ei loeta tellimusega nõustumiseks.

Alkoholiseadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolsete jookide tarbimisele ja järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest, millest on peamised:

› alkohoolsete jookidega kauplemise õigus on kauplejal, kes on esitanud elektroonilisele majandustegevuse registrile majandustegevusteate jaekaubanduse, hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal. Teate esitab äriühingu juhatuse liige läbi Eesti teabevärava www.eesti.ee  või notari kaudu. Majandustegevusteadet ei esitata avalikul üritusel alkohoolse joogiga kauplemiseks;
› e-kaubanduse korras on alkohoolsete jookide jaemüük lubatud ainult majandustegevuse registri andmetes märgitud ettevõtja kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu. Ettevõtja, kellel alkoholi müüvat kauplust või toitlustusettevõtet ei ole, e-poes alkoholiga kaubelda ei tohi;
› ettevõtjal on lubatud jaemüügi korras müüa ainult majandustegevusteates näidatud alkohoolseid jooke majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskoha kaudu. Müügiks mittelubatud alkoholi hoidmine kaupluses või toitlustusettevõttes on keelatud;
› alkohoolsete jookide jaemüük müügisaalita müügikohas on keelatud;
› alkohoolse joogi jaemüük kaupluses on lubatud ainult kella 10.00-st kuni 22.00-ni. Ka alkohoolse joogi tarbijale üleandmine kohaleveoteenuse osutamisel on ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni keelatud;
› kohapeal tarbimiseks võib alkohoolseid jooke müüa toitlustusettevõttes, majutusettevõttes ja teistes alkoholiseaduses lubatud müügikohtades;
› alkohoolsed joogid tuleb kaupluses paigutada teistest kaupadest eraldi nii, et tarbija ei puutuks kaupluse külastamisel nendega vältimatult kokku. Alkohoolsete jookide väljapanek ei tohi olla ülejäänud müügisaalist ega väljastpoolt müügikohta märgatavalt nähtav;
› jaemüügil peab olema avaldatud alkohoolse joogi müügihind, joogi liik ja nimi ning alkohoolse joogi müügil kohapeal tarbimiseks ka müügihinnale vastav alkohoolse joogi kogus;
› alkohoolse joogi jaemüük on lubatud nõuetele vastava saatedokumendi olemasolul. Hulgimüüjalt ostetud alkoholi eest tuleb tasuda sularahata arvlemise korras. Kauplejal ei ole lubatud müüa sularaha eest ostetud alkoholi;
› alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud ainult kassaaparaadi olemasolul, mille kaudu tuleb fikseerida kõik alkohoolse joogi jaemüügi tehingud.

Tallinnas kehtivad Tallinna Linnavolikogu 18.09.2008 määrusega nr 30 kehtestatud alkohoolse joogi jaemüügi kitsendused:

› kange alkohoolse joogi jaemüük on lubatud kauplustes, mille üldpind on vähemalt 150 m²;
› toitlustusettevõtte hooajalisse laiendusse, mis asub väljaspool siseruume, on lubatud alkohoolse joogi serveerimine ainult toitlustusettevõtte siseruumist;
› suletud tarbijapakendis alkohoolse joogi jaemüük toitlustus- ja majutusettevõttest väljaviimiseks ei ole lubatud;
› alkohoolse joogi jaemüük ei ole lubatud müügikohas, mis asub turu või üldkasutatava supluskoha territooriumil;
› ajutises ehitises asuvates kauplustes on lubatud kaubelda ainult vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogiga;
› alkohoolse joogi jaemüük ei ole lubatud kaupluses, mille juurdepääs asub vähem kui 50 m kaugusel põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse peasissepääsust;
› kange alkohoolse joogi jaemüük ei ole lubatud tankla kauplusest või tankla lähialal asuvast kauplusest, kui kaupluse sissepääs asub vähem kui 15 m kaugusel lähimast tankurist.

Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 määrusega nr 14 on kehtestatud piirangud alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks, sh:

› alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks on keelatud:
1)    tööpäevale eelneval ööl kella 02.00-st kuni 06.00-ni;
2)    laupäevale ja pühapäevale eelneval ööl kella 03.00-st kuni 07.00-ni;

› alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks hasartmängu mängukohas asuvas müügikohas ja ööklubis on keelatud:
1)    tööpäevale eelneval ööl kella 03.00-st kuni 06.00-ni;
2)    laupäevale ja pühapäevale eelneval ööl kella 04.00-st kuni 07.00-ni;

› piiranguid ei kohaldata:
1)    majutusettevõtte fuajees asuvas müügikohas ja majutusettevõttes ööbivale isikule alkohoolse joogi üleandmisel toateeninduse või majutusruumi minibaari kaudu;
2)    rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama ja sadama hoonetes ainult reisijatele ette nähtud alal asuvas müügikohas.
 
Tubakaseadus kehtestab tubakatoodetele ja tubakatoodetega seonduvatele toodetele ning nende käitlemisele esitatavad erinõuded:

› tubakatoodete ja nendega seonduvate toodetega kauplemiseks tuleb ettevõtjal esitada majandustegevuse registrile majandustegevusteade jaekaubanduse, toitlustamise või hulgikaubanduse tegevusalal Eesti teabevärava www.eesti.ee  või notari kaudu. Majandustegevusteadet ei esitata avalikul üritusel kauplemiseks;
› tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete jaemüük e-poes on keelatud;
› tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete nähtav väljapanek ja kaubamärgi esitlemine kaupluses on keelatud, välja arvatud nende müügile spetsialiseerunud müügikohtades tingimusel, et tooted ja kaubamärgid ei ole nähtavad väljastpoolt müügikohta;
› sigarette ei ole lubatud müüa tükikaupa;
› toitlustusettevõttes on suitsetamine ja elektroonilise sigareti tarbimine lubatud ainult nõuetekohases suitsetamisruumis või müügikoha vahetus läheduses asuval hooajalisel laiendusel. Suitsetamisruumi ei ole lubatud serveerida toitu ega jooke;
› vesipiibutubaka jaemüük ja vesipiibu kasutamine kohapeal tarbimiseks toitlustusettevõttes või avaliku ürituse müügikohas on lubatud tingimusel, et vesipiibutubakas on pärit nõuetekohasest müügipakendist ja see pakend asub müügikohas. Vesipiibu suitsetamine toitlustusettevõttes on lubatud üksnes suitsetamiseks ettenähtud suitsetamisruumis või müügikoha vahetus läheduses asuval hooajalisel laiendusel.
› tubakatoote kohta vormistatud saatedokumendil, sealhulgas ettevõttesisesel saatedokumendil, peab olema märgitud: 1) selle tubakatoote tootjapartii tähistus või kordumatu tunnuse loetav kood; 2) sigarettide puhul maksimaalne jaehind.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus sätestab majandustegevuse vabaduse kasutamise üldised tingimused ja korra, sealhulgas teenuseosutaja (kaupleja) kohustused (§ 31). Kauplemine on üldjuhul vaba majandustegevus, välja arvatud eriseadustega reguleeritud juhtudel, milleks on alkoholi, tubakatoodete ja toiduga kauplemine ning väärismetallide kokkuost ja müük, millele on kehtestatud muude kaupadega võrreldes rangemad nõuded.

Toiduseadus sätestab, millisel juhul tuleb taotleda toidu käitlemiseks, sh valmistamiseks ja müümiseks, Põllumajandus- ja Toiduametilt tegevusluba ja millal piisab nende teavitamisest. Rohkem teavet veebilehelt https://pta.agri.ee/, tel 605 1710 või kirjutades [email protected]. 

Kui Sul tekib küsimusi, pöördu Tallinna Strateegiakeskuse linna ettevõtlusteenistuse tarbijakaitse osakonna poole tel 640 4232  või saada e-kiri [email protected]!