Elukoha registreerimine

 Elukoha aadressi muutmine rahvastikuregistris

 Rahvastikuregistri seadus sätestab, et kõik isikud on kohustatud hoolitsema enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris.

Kui olete asunud elama Haabersti linnaossa või linnaosasiseselt elukohta vahetanud, siis tuleb Teil oma uue elukoha aadressi teatada Haabersti Linnaosa Valitsuse rahvastikuregistri sektorile 14 päeva jooksul, esitades elukohateate (antud vormi võite kasutada ka siis, kui lahkute Haabersti linnaosast elama välismaale). 

  Elukohateatele tuleb lisada:

1) Koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest (juhul, kui saadate dokumendid postiga: meie postiaadress). Koopiat ei ole vaja lisada, kui avaldaja pöördub isiklikult meie poole, digitaalallkirjaga esitatud elukohateate puhul ega elukohateate esitamisel riigiportaalis 

(NB! Juhend elukohateate täitmiseks).

Riigiportaalis elukohateate esitamisel ei muutu avaldaja elukoht automaatselt, vaid elukohateade laekub pärast kõigi nõutavate allkirjade panemist ametniku töölauale. Ametnik teeb elukohakande rahvastikuregistrisse pärast kõigi esitatud andmete õigsuse kontrollimist 10 tööpäeva jooksul. 

2) koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist (näit. üürileping, tasuta kasutamise leping vms) või elukohateatele kantud ruumi omaniku nõusolek kui elukohateate esitaja ei ole ruumi omanik (kaasomandis oleva eluruumi puhul tuleb lisada kõigi kaasomanike nõusolek või eluruumi kasutuskorra kokkulepe).

Perekonnaseaduse § 271 lg 2, § 30 lg 2 ja § 41 lg 2 toodud juhtudel on kolmandatele isikutele eluruumi kasutusse andmisel vajalik mõlema abikaasa nõusolek.

3) alaealise lapse elukohta muutmisel koos ühega lapsevanematest tuleb elukohateatele lisada teise hooldusõigusliku isiku (lapsevanema või eestkostja) kirjalik nõusolek.

 Elukoha aadressil on õiguslik tähendus:

1) Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel;
2) kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud alustel;
3) avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.

Tähelepanu! Isiku elukoht võib olla registreeritud korraga ainult ühes riigis ja õige elukoha aadress peab olema registreeritud nii Eestis kui välisriigis elades!

Teave elukohateate esitamise  kohta Siseministeeriumi kodulehel, üldteave Population Register (ENG). 

Euroopa Liidu kodanik (28 liikmesriiki), Islandi, Norra, Liechtensteini ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, kes saabus Eestisse ja kavatseb siin elada üle kolme kuu, peab kolme kuu jooksul Eestisse sisenemisest arvates, taotlema tähtajalist elamisõigust. Selleks tuleb tal isiklikult pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse poole enda elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks ja esitada:

1)  Elukohateade

2) Taotlus isikukoodi saamiseks 

Võõrriigis välja antud tunnistused, väljavõtted, volikirjad jne peavad olema tõlgitud eesti, vene või  inglise keelde ja kinnitatud apostille'ga või legaliseeritud (täiendav info).  

Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega omandab Euroopa Liidu kodanik Eesti Vabariigis elamiseks 5-aastase tähtajalise elamisõiguse. Pärast elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmist tuleb Tal ühe kuu jooksul pöörduda Politsei- ja Piirivalveametisse, et vormistada tähtajalist elamisõigust tõendav dokument- isikutunnistus (ID-kaart).  
Ka Eestist lahkumisel tuleb tal esitada elukohateade ning informeerida ka Politsei- ja Piirivalveametit ID-kaardi kehtivuse lõpetamiseks.

Info elamisõiguse ja vastava ID-kaardi vormistamise kohta Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel  eesti keeles  ja   inglise keeles  (ENG). 

Ruumi omaniku taotlus isiku elukoha aadressi muutmiseks:

Ruumi omanik (koos kaas- või ühisomanikega) võib taotleda isikute aadresside muutmist rahvastikuregistris, kui  isikutel puudub  omanikule kuuluvas eluruumis elamise õigus ja nad on sealt elamast lahkunud. Taotluses kinnitab ruumi omanik neid asjaolusid oma allkirjaga. Vastav avaldus tuleb esitada kirjalikult meie rahvastikuregistri sektorile:

1) meie teavitame ruumi omaniku taotlusest neid isikuid kirjalikult rahvastikuregistris märgitud aadressil ja väljaandes Ametlikud Teadaanded;

2) ruumi omaniku taotlus jääb rahuldamata, kui need isikud tõestavad kuu aja jooksul pärast teate saamist või Ametlikes Teadaannetes avaldamist dokumentaalselt, oma õigust kasutada antud eluruumi, või kui isikute ja ruumi omaniku vahel käib kohtuvaidlus ruumi kasutusõiguse üle.


 Asjakohaseid linke:

 

Huvitavat:

Viimati muudetud: 13.08.2019