Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

Üldhariduskoolid

Üldhariduskoolide õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on põhikooli riiklikule õppekavale ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastav kooli õppekava, mis määrab kindlaks:

  • põhikooli ja gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid,
  • riikliku õppekava põhimõtted, omandatavad pädevused,
  • õppekorralduse alused,
  • kohustuslikud õppeained ja tunnijaotusplaani,
  • nõuded kooliastmete ja kooli lõpetamiseks ning
  • kooliõppekava ülesehituse ja koostamise põhimõtted.


Riiklikud üldhariduse õppekavad ja muud abimaterjalid on leitavad õppekava portaalist.

Kooli õppekava koostavad ja arendavad pedagoogid, kaasates huvigruppe. Kooli õppekava kinnitab direktor õppenõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.

Kooli kodukorra kehtestab õppenõukogu. Tunniplaani, millega määratakse õppetundide arv ja nende järjekord kinnitab direktor.

Direktori kirjaliku ettepaneku ning hoolekogu nõusoleku alusel  võib Tallinna Haridusamet kehtestada piirnormist suurema klassi täituvuse ülemise piirnormi.

Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine koolis on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab direktor.

Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem.

Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu.

 

Koolieelsed lasteasutused 

Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale.

Lasteasutuse õppekava koostavad ja arendavad lasteasutuse pedagoogid, kaasates vanemaid. Lasteasutuse õppekava kinnitab direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.

Õppekavas määratletakse ära lasteaia

  • õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, õpitulemused, korraldus (sealhulgas suveperioodil);
  • lapse arengu analüüsimise ja hindamise, 
  • erivajadustega lapse arengu toetamise ja 
  • lapsevanematega koostöö põhimõtted ja korraldus. 


Direktor kinnitab lasteasutuse õppekava pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.

Direktor kinnitab lasteasutuse tegevus- ja päevakava, mille koostamisel arvestatakse koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ning selle paikkonna, kus lasteasutus asub, kultuurilist omapära ja rahvatraditsioone.

Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor.

Lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Koolivalmiduskaardi vormi kehtestab lasteasutuse direktor lasteasutuse õppekavas. Koolivalmiduskaardi allkirjastavad selle koostamisel osalenud isikud, sh õpetaja, tugispetsialist, vanem (eestkostja) ja lasteasutuse direktor või selleks volitatud isik. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust

Enne õppeaasta algust kinnitab lasteasutuse direktor õppeaasta tegevuskava, mis lähtub lasteasutuse arengukavast ja õppekavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise õppeaasta sisehindamise tulemustest. Lasteasutuse tegevuskava täitmise kindlustab lasteasutuse direktor. Samuti kinnitab lasteasutuse direktor allkirjaga nummerdatud lehekülgedega õppe- ja kasvatustegevuse päeviku. Päeviku pidamise ja selle nõuetekohase täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutuse direktor ja õppealajuhataja. 

Riiklikku järelevalvet lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel lasteasutuse asukohajärgne maavanem.

Täiendav informatsioon: hariduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Marika Kallas, Marika.Kallas@tallinnlv.ee 

Kasulikud lingid:

 

 

 

Viimati muudetud: 16.10.2017