Saksa keel edasijõudnud

 

2. AINEKAVA

2.1. VALIKAINE: SAKSA KEEL- B – KEELENA (EDASIJÕUDNUTELE)

A2-B1-B2  keeleoskustasemega saksa keele ainekava toetub gümnaasiumi riikliku õppekava  võõrkeelte valdkonnakavale.

  2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Tallinna Humanitaargümnaasiumi saksa keelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada   õpilastes eakohane võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus mõista ja tõlgendada saksa keeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada erinevaid kultuure, oma kultuuri ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi; mõista, et elus on vaja vallata mitut saksa keelt.

Saksa keelte õpetamise kaudu taotletakse, et gümnasiumi lõpuks õpilane:

1)      omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab toime tulla teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades saksa keelt emakeelena kõnelejaga;

2)      mõistab ja väärtustab oma ning saksa kultuuride sarnasusi ja erinevusi ja oskab suhtluses sellega arvestada;

3)      on võimeline jätkama õpinguid eesti keeles ning kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses;

4)      huvitub õpitavat saksa keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; 

5)      analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused.

2.1.2. Õppeaine kirjeldus

Lisaks kahele põhikoolis õpitud võõrkeelele on gümnaasiumiastme õpilasel kooli õppesuunast lähtuvalt võimalik alustada ka uue võõrkeele ehk A2.2 – B2.1 keeleoskustasemega (edasijõudnutele) saksa keele õppimist, selleks ei pea olema eelteadmisi. Uue võõrkeele omandamist toetab varasem keeleõppimise kogemus. Kursuste arv on 6 (kuus), 2 tundi nädalas (210 auditoorset tundi). Tallinna Humanitaargümnaasiumi saksa keelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes eakohane võõrkeelepädevus. Õppeprotsessis kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppemeetodeid. Rakendatakse paaris- ja rühmatööd, toetatakse saksa keelse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist (nt referaadid, esitlused, sh multimeedia, suhtlusportaalid, blogid). Õpilasi ergutatakse kasutama keelt ka väljaspool keeletunde. Gümnaasiumi keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas  saksa keeles. Kooli õppekeelt  kasutatakse vastavalt vajadusele (nt selgituste andmisel). Teemavaldkonnad ja nende alateemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii on neid võimalik käsitleda ka keeleõpetuses. Eri teemade kaudu on õpilasel võimalus võrrelda Eesti ja õpitava keelega seotud kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas keeleoskustaset, õpilase huve ning teemade päevakohasust. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Õpilase edasiliikumise järgi keeleoskustasemetes arenevad ka tema keelelised teadmised. Õpilase tähelepanu juhitakse olulistele kultuurierinevustele suhtlemises. Keeleõppes arendatakse endiselt õpioskusi, mis toetavad edasisi võõrkeeleõpinguid ning panevad aluse elukestvale õppele.

Gümnaasiumis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt, rõhuasetus võib kursuseti erineda. Õpitavat saksa keelt kasutatakse aktiivselt nii tunnis kui ka väljaspool tundi (nt kirjasõbrad, õppereisid, õpilasvahetused ja kohtumised õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega). Õpilane loeb lihtsamaid teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kasutatakse mitmekesiseid ülesandeid, mis eeldavad loovat lähenemist. Õpetaja suunab õpilasi kõrvutama ja analüüsima keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keeltevahelisi seoseid ning jälgima oma keelekasutust.Õpetaja planeerib koos õpilasega tööd, et saavutada eesmärgiks seatud keeleoskustase. Iseseisvate tööharjumuste kõrval kinnistuvad paaris- ja meeskonnatöö oskused.

 

Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:

  1) Diigi, meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

  2) lihtsamate tarbekirjade koostamine (nt sõnumid, erinevad ankeedid, CV);

  3) loovtööd (nt plakat, kuulutus, luuletus, tõlge, kokkuvõte, blogi);

  4) lühikeste referaatide ja/või uurimistööde (võimalik emakeeles või eesti keeles) koostamine ning  esitlemine;

  5) rolli- ja suhtlusmängud;

  6) projekttööd (nt filmide tegemine, teatritükkide etendamine, veebilehtede koostamine);

  7) info otsimine erinevatest saksa keelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, Internet).

 

Saksa keelte õpetamise kaudu taotletakse, et gümnasiumi lõpuks õpilane:

Keeleoskuse A2-B1-B2 tase gümnaasiumi lõpus:

Edasijõudnud

õpitulemused/oskused

Kuulamine

Lugemine

Rääkimine

Kirjutamine

rahuldav õpitulemus

A2.2

A2.2

A2.2

A2.2

hea õpitulemus

B1.1

B1.1

B1.1

B1.1

väga hea õpitulemus

B1.2

B1.2

B1.2

B1.2

Osaoskuste õpitulemused esitatakse gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 2 punktis 4 ja valdkonnaraamatus.

Gümnaasiumi lõpetaja (edasijõudnud) rahuldav õpitulemus saksa keeles B-keelena on A2.2. Hea õpitulemusega õpilane täidab osaliselt ning väga hea õpitulemusega õpilane kõik B1.1 ja B1.2 keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on suuteline osaliselt täitma ka järgmise (B2.1) keeleoskustaseme nõudeid.

AINEKAVA EDASIJÕUDNUTELE

2.1.3. Õpitulemused, õppesisu ja õppetegevus gümnaasiumis

2.1.3.1 Õpitulemused

I kursuse lõpetaja:

1) mõistab lihtsate vestluste, sõnumite ja tekstide sisu õpitud temaatika piires;

2) saab hakkama igapäevastes lihtsates suhtlusolukordades, tuginedes õpitud kultuuriteadmistele;

3) koostab lihtsaid tekste õpitud temaatika piires;

4) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu;

5) kasutab võõrkeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, Internet) vajaliku informatsiooni leidmiseks;

6) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral   muudab oma õpistrateegiaid;

7) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.

 

Keeleoskuse tase I kursuse lõpus:

 õpitulemus

 Kuulamine

 Lugemine

 Rääkimine

 Kirjutamine

 hea ja väga hea õpitulemus

  A1.2

  A1.2

  A1.2

  A1.2

Osaoskuste õpitulemused esitatakse gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 2 punktis 4 ja valdkonnaraamatus.

 

II kursuse lõpetaja:

1) mõistab lihtsate vestluste, sõnumite ja tekstide sisu õpitud temaatika piires;

2) saab hakkama igapäevastes lihtsates suhtlusolukordades, tuginedes õpitud kultuuriteadmistele;

3) koostab lihtsaid tekste õpitud temaatika piires;

4) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu;

5) kasutab võõrkeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, Internet) vajaliku informatsiooni leidmiseks;

6) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral   muudab oma õpistrateegiaid;

7) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.

 

 

Keeleoskuse tase II kursuse lõpus:

 õpitulemus

 Kuulamine

 Lugemine

 Rääkimine

 Kirjutamine

 hea ja väga hea õpitulemus

 A1.2 – A2.1

 A1.2 – A2.1

 A1.2 – A2.1

 A1.2 – A2.1

Osaoskuste õpitulemused esitatakse gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 2 punktis 4 ja valdkonnaraamatus.

 

III kursuse lõpetaja:

1) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena rääkiva kõnelejaga;

2) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;

3) mõistab õpitud temaatika piires kõike olulist;

4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;

5) hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest;

6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;

7) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid arvestada;

8) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;

9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse korral 10) kohandab oma õpistrateegiaid.

 

Keeleoskuse tase III  kursuse lõpus:

 õpitulemus

 Kuulamine

 Lugemine

 Rääkimine

 Kirjutamine

 hea ja väga hea õpitulemus

 A2.1

 A2.1

 A2.1

 A2.1

Osaoskuste õpitulemused esitatakse gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 2 punktis 4 ja valdkonnaraamatus.

 

IV kursuse lõpetaja:

1) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena rääkiva kõnelejaga;

2) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;

3) mõistab õpitud temaatika piires kõike olulist;

4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;

5) hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest;

6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;

7) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid arvestada;

8) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;

9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse korral 10) kohandab oma õpistrateegiaid.

 

Keeleoskuse tase IV  kursuse lõpus:

 õpitulemus

 Kuulamine

 Lugemine

 Rääkimine

 Kirjutamine

 hea ja väga hea õpitulemus

 A2.1 – A2.2

 A2.1 – A2.2

 A2.1 – A2.2

 A2.1 – A2.2

Osaoskuste õpitulemused esitatakse gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 2 punktis 4 ja valdkonnaraamatus.

 

V kursuse lõpetaja:

1) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;

2) mõistab lihtsate vestluste, sõnumite ja tekstide sisu õpitud temaatika piires;

3) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ning plaane;

4) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;

5) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele;

6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;

7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;

8) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;

9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid.

10) seostab omandatud teadmisi nii saksa keelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.

 

Keeleoskuse tase V kursuse lõpus:

 õpitulemus

 Kuulamine

 Lugemine

 Rääkimine

 Kirjutamine

 hea ja väga hea õpitulemus

  A2.2- B1.1

  A2.2- B1.1

  A2.2- B1.1

  A2.2- B1.1

Osaoskuste õpitulemused esitatakse gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 2 punktis 4 ja valdkonnaraamatus.

 

VI kursuse lõpetaja:

1) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;

2) mõistab lihtsate vestluste, sõnumite ja tekstide sisu õpitud temaatika piires;

3) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ning plaane;

4) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;

5) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele;

6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;

7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;

8) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;

9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid.

10) seostab omandatud teadmisi nii saksa keelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.

 

Keeleoskuse tase VI  kursuse lõpus:

 õpitulemus

 Kuulamine

 Lugemine

 Rääkimine

 Kirjutamine

 hea ja väga hea

 B1.1- B1.2

 B1.1- B1.2

 B1.1-B1.2

  B1.1- B1.2

 

Osaoskuste õpitulemused esitatakse gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 2 punktis 4 ja valdkonnaraamatus.

Osaoskuste õpitulemused on esitatud punktis 2.1.1

Gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus saksa keeles B-keelena on A1.2. Hea õpitulemusega õpilane täidab osaliselt ning väga hea õpitulemusega õpilane kõik A2.1 ja A2.2 keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on suuteline osaliselt täitma ka järgmise (B1.1-B1.2) keeleoskustaseme nõudeid.

2.1.3.2. Õppesisu

I kursus

“Mina ja teised” - Enesetutvustus: enese, pereliikmete ja kaaslaste tutvustamine (nt nimi, rahvus, sugu, vanus, elukoht). Suhtlemine pereliikmete ja kaaslastega (viisakas kõnetamine: tervitamine, vabandused, tänamine, vastamine, pöördumine, palve). Huvid ja eelistused; perekond, koduloomad. sõbrad; ühised tegevused.

“Pere ja kasvatus” - Perekond; peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine.

“Vaba aeg” - Erinevad vaba aja veetmise viisid. Lemmiktegevused (nt lugemine, tantsimine, sport, mängud, ühistegevused sõpradega); kooliväline tegevus (nt huviringid, ekskursioonid); huvid (nt sport, kino, kollektsioneerimine); vaba aja veetmise viisid (nt teater, muusika, televisioon, raadio, muuseumid, arvuti ja Internet, ekstreemsport).

II kursus

 “Kodu ja lähiümbrus” - Kodukoht; kodu, kodu kui eluruum. Jõulutraditsioonid ja kombed.

“Riigid ja nende kultuur” - Saksamaa: rahvakalendri tähtpäevad, traditsioonid ja tavapärad, pühisümboolika; jõulud (traditsioonid ja tavapärad, pühisümboolika). Saksa kirjandus: saksa muinasjutt.

“Vaba aeg” - Reisimine, koolivaheajad; õpilane peres, perepuhkus (nt puhkus koos vanematega, nädalalöpupuhkus); aastaajad ja puhkus (nt vaba aja veetmine ja puhkamine suvel, sügisel, talvel ja kevadel); spordialad ja sportlikud tegevused (nt erinevad spordialad, spordiga tegelemine, ekstreemsport, sport teleris). Ettevalmistus reisiks ja reisimise viisid (nt reisiks vajalik raha, vajalikud esemed, lennuki-, bussi- või suusareisid, erinevad matkad, nt jalgsimatk, jalgrattamatk); reisid teistesse maadesse (nt kultuuriline mitmekesisus, loodusturism).

III kursus

“Igapäevaelu” - Tervis ja tervislik eluviis, arstiabi (nt meditsiiniasutuses, apteegis); ostmine,   kaupluses. Igapäevased tegemised, tegevusalad ja ametid; linnas, tee küsimine ja juhatamine,  koolitee (nt tee pikkus).

“Riigid ja nende kultuur” - Saksamaa: puhkamine, reisimine, turism, kultuuriline mitmekesisus.

 “Kodukoht Eesti”- pealinn Tallinn, tähelepanuväärsus, ekskursioonid, Eestimaa geograafiline asukoht (asukoht Euroopas, naaberriigid, Läänemeri); ilm (ilmakaared, klimateade); loodus ja keskkond; riigi- ja rahvussümboolika (lipp, vapp, hümn jne); riigipühad ja riiklikud tähtpäevad, inimesed.

IV kursus

“Riigid ja nende kultuur” - Saksamaa: pealinn ja suuremad linnad (nt pealinn Berlin), tähelepanuväärsus, ekskursioonid, Berlini zoo ja loomad;  rahvakalendri tähtpäevad (vastlapäev), traditsioonid ja tavapärad, pühisümboolika; suuremad linnad (nt Hamburg, Dresden, Weimar, Bremen jne); tähelepanuväärsus, ekskursioonid; Saksamaa geograafiline asukoht (asukoht Euroopas, naaberriigid, Läänemeri); ilm (ilmakaared, klimateade); loodus ja keskkond; riigi- ja rahvussümboolika (lipp, vapp, hümn jne); riigipühad ja riiklikud tähtpäevad, saksa keelt kõnelevate riikide olulisemad sündmused ja inimesed. Saksamaa naaberriigid: (pealinnad, pühirahvused, keel). Kultuuriline mitmekesisus.Saksakeelsed riigid: Österreich, die Schweiz, Lichtenstein, Luxemburg, pealinnad, pühirahvused, keeled, looduslik ja kultuuriline eripära ja looduskaunid kohad. Euroopa riigid: möned Euroopa riigid, nende pealinnad, pühirahvused, keel, looduslik eripära, kultuur ja inimesed.

V kursus

“Mina ja teised” - Enesetutvustus : enese, pereliikmete ja kaaslaste tutvustamine kirjeldamine (nt iseloom, välimus, riietus).

 “Riigid ja nende kultuur” -            kool Saksamaal ja saksa haridussüsteem; viisakusreeglid, käitumisnormid; iseõppimine; koolikeskkond ja traditsioonid; noorteorganisatsioonid; eda

“Igapäevaelu. Õppimine ja töö.” -  Koolipäev: kool ja klass, õppetegevused. Edasiõppimine ja töö: kutsevalik, haridusasutused, kutsesobivus. Ametid ja töökohad: ereliikmete ja sugulaste ametid, minu tulevik. siõppimisvõimalusi välismaal ja töö.

“Kodukoht Eesti” - Kool Eestis ja eesti haridussüsteem, edasiõppimine ja töö. 

VI kursus

“Vaba aeg” - Erinevad vaba aja veetmise viisid: vaba aja veetmise viisid: teater, muusika, televisioon, raadio, muuseumid, arvuti ja Internet. Lemmiktegevused: lugemiseelistused (nt lemmikraamatud, raamat Internetis). Kooliväline tegevus: kino, teater, huviringid, ekskursioonid.

 “Igapäevaelu” -  Konsumid; meedia ja reklaam: ajakirjandus, raadio, televisioon, Internet, nendest saadav kasu ja võimalikud ohud.  Kirjandus ja luugemine. Meedia kui suhtluskanal ja -vahend.

“Riigid ja nende kultuur” - Saksa kirjandus, saksa keele luuletused.

 

GRAMMATIKA JA KEELESTRUKTUURID

I-II kursus (A1.2-A2.1)

SÕNAAJÄRG LAUSES  Lihtlausete, eitava ja küsiva lause ja kas-küsimuse moodustamine; lühivastuse moodustamine; lihtsate liitlausete moodustamine sidesõnade abil; tutvustava konstruktsiooni kasutamine. Sõnajärg lihtlauses.  Satzklammer modaaltegusõnade, lahutatava eesliitega tegusõnade ja ajavormi Perfekt kasutamise korral: Er hat drei Jahre in Berlin gelebt.

LAUSED  Lihtlause - jaatav, eitav lause, küsi- ja käsklause: Ich suche die Bahnhofstraβe. Wann sehen wir uns? Setz dich, bitte! Kõrvallaused sidesõnadega denn. Ich bin zur Schule nicht gekommen, denn ich bin krank gewesen.

TEGUSÕNA PÖÖRAMINE  Käskiva kõneviisi moodustamine; verbi ajavormide moodustamine; enesekohaste verbide kasutamine; tavalisemate depoonensverbide kasutamine; oleviku väljandamine; minevikuvormidega tutvumine (lihtminevik, täisminevik) Perfekt;  Präteritum: haben, sein. Abitegusõnad: haben, sein. Infinitiv: korralduse/käsu  väljendamiseks: Bitte einsteigen!

TEGUSÕNAD  Modaaltegusõna: sollen; kasutatavamad enesekohased tegusõnad; kasutatavamate tegusõnade rektsioon Infinitiiv täiendina: Ich möchte den Drucker reparieren lassen; modaaltegusõna subjektiivses tähenduses: Er soll krank sein. Sie können im Stau stehen.

NIMISÕNAD JA ARTIKKEL  Omastava asesõna ja nimisõna ühildumine; nimisõna ja omadussõna ühildumine (lihtsad fraasid); enam kasutatavate ebareeglipäraste nimisõnade kasutamine.Käänamine: Akkusativ, Dativ. Demonstrativartikel: dieser. Wer ist dieser Mann? Indefinitartikel: jeder, viele, etwas, was.   Auf dem Fest waren viele Leute.

OMADUSSÕNAD   Omadussõna ja nimisõna ühildumine määramata ja määratud vormis; omadussõna võrdlusastmete moodustamine; lihtsamate oleviku ja mineviku kesksõnade kasutamine; omadussõna kasutamine kohanimede puhul. Omadussõna täendina,  käänamine määrava ja umbmäärase artikliga: Nominativ, Akkusativ; kasutatavamate omadussõnade kesk- ja ülivõrre.

ASESÕNAD Näitava asesõna kasutamine; hulka tähistavate asesõnade kasutamine  Isikuline asesõna: käänamine: Dativ; omastav asesõna; umbmäärane asesõna man; küsiv asesõna welcher/es/e, was für ein/e (Nominativ, Akkusativ); umbisikuline asesõna es; näitav asesõna: dieser (Welcher Stuhl gefällt dir?)Dieser gefällt mir gut.;  siduv asesõna der/ das/ die (Nominativ, Akkusativ).

AEGA VÄLJENDAVAD EESSÕNAD  Enam kasutatavad eessõnad ja eessõnalised väljendid: Ab Montag habe ich wieder mehr Zeit.  Ich mache seit drei Jahren Motosport. Was machst du an/ zu Ostern? Er hat mit 21 geheiratet.

KOHTA VÄLJENDAVAD EESSÕNAD  Um den See herum stehen überall Zelte. Das Hotel liegt auβerhalb der Stadt. Die Post ist gegenüber dem Bahnhof/ dem Bahnhof gegenüber. Jenseits der Berge.

MUUD EESSÕNAD  Ich fahre mit dem Bus. Wir gehen zu Fuβ.

ARVSÕNAD  Põhi- ja järgarvsõnad, lihtmurrud, kellaaeg, arvsõnad enam kasutatavate mõõtühikutega. Heute haben wir 20 Grad. Ich bin 1997 geboren. Ein Viertel vom Kuchen ist noch da. Der dritte Film hat mir am besten gefallen. Ich habe gestern zweimal angerufen.

 

SIDESÕNAD  Levinumate sidesõnade kasutamine pea- ja kõrvallauses. Rinnastavad sidesõnad: denn. Ich kann heute nicht kommen, denn ich habe Besuch.

SIDUVAD MÄÄRSÕNAD  Levinumate lausemäärsõnade kasutamine pea- ja kõrvallauses; kohamäärsõnade kasutamine; tavalisemate erinevate määrsõnade kasutamine Ich war krank. Deshalb  konnte ich nicht kommen.

SÕNATULETUS  Enam kasutatavad nimi-, omadus- ja tegusõnade tuletusliited: Fröhlichkeit, Unglück, Meinung, sonnig, technisch, planen, abfahren,   abschlieβen ; Konversioon: das Gehen.

 

III-IV kursus (A2.1-A2.2)

SÕNAAJÄRG LAUSES  Erinevaid määrsõnu sisaldava pealause moodustamine käskiva kõneviisi kasutamine; lausemäärust sisaldava kõrvallause moodustamine; kaudse kõne moodustamine. Sõnajärg kõrvallauses: Ich rufe nicht an, weil ich keine Zeit habe. Asesõnaliste sihitiste järjekord lauses Wir geben sie ihm.

LAUSED  Liitlause: kõrvallause alistavate sidesõnadega weil, dass, wenn:

Wenn es nicht regnet, können wir gehen. Ich weiβ, dass er kommt.

Kaudne küsimus  küsisõnaga ja sidesõnaga ob: Ich weiβ nicht, woher er kommt.

Ich weiβ nicht, ob er kommt. Kõrvallaused sidesõnadega damit, als, denn, seit, während, bis, da jms: Ich rufe ihn an, damit er auch kommt. Ich warte hier, bis du kommst.

Als ich fünf war, habe ich eine Schwester bekommen.

TEGUSÕNA PÖÖRAMINE   Käskiva kõneviisi moodustamine; verbi ajavormide moodustamine; enesekohaste verbide kasutamine; tavalisemate depoonensverbide kasutamine; tuleviku moodustamine „werden“abil;  tuleviku väljendamine; oleviku väljandamine; tavalisemate partikkelverbide kasutamine; minevikuvormidega tutvumine (lihtminevik, täisminevik) Modaaltegusõnad (Präteritum): wollen, sollen, müssen, können, dürfen. Ich hätte gern (kindla väljendina.) Ich würde sagen. Ich könnte dir helfen. Futur I: oletuse, lootuse,  kartuse ja tuleviku väljendamiseks; Konjunktiv II: haben, sein, werden, modaaltegusõnad; würde + Infinitiv viisaka palve, soovi, ettepaneku väljendamiseks; Ich hätte gern. (kindla väljendina.) Ich würde sagen. Ich könnte dir helfen. Infinitiv: korralduse/käsu väljendamiseks: Bitte einsteigen! partikliga zu ja ilma: Er hat mich gebeten, die CD zu kopieren.

TEGUSÕNAD   Abitegusõna: werden; enesekohased tegusõnad; tegusõnade rektsioon;

NIMISÕNAD JA ARTIKKEL  Demonstrativartikel: derselbe: Dieselbe Tour habe ich auch mal gemacht. Indefinitartikel: wenige, einige, manche ...Auf dem Fest waren wenige Leute.

OMADUSSÕNAD  Käänamine: Genitiv. Omadussõna käänamine: Dativ;  omadussõnade võrdlusastmed, wie ja als;  Omadussõnade   substantiveerimine (der Deutsche/ ein Deutscher)

ASESÕNAD  Umbmäärane asesõna: einer, keiner, jeder, jemand, irgend-siduv asesõna der/ das/die (Dativ, Genitiv ja eessõnadega), das, was, wo. Siduv asesõna: wo + eessõna (wovon, woraus, …) Nichts, wovon sie gesprochen haben.

AEGA VÄLJENDAVAD EESSÕNAD  Wir haben über einen Monat gewartet. Während des Essens. Der Schulbus fährt nur innerhalb der Schulzeit.  Er musste von Jugend an viel arbeiten.

KOHTA VÄLJENDAVAD EESSÕNAD       Kasutamine.

MUUD EESSÕNAD   Die Jacke ist aus Leder. Er arbeitet genau nach dem Plan. Wir sind wegen des schlechten Wetters zu Hause geblieben.

ARVSÕNAD  (Komm, wir fahren in die Berge.) Erstens ist das Wetter schön und zweitens haben wir genug Zeit.

SIDESÕNAD  Alistavad sidesõnad: weil, dass, wenn. Ich will als Bürokaufmann arbeiten, weil diese Arbeit mir gefällt. Alistavad sidesõnad: damit, als, seit, um, obwohl, ...Sie kam, um sich zu entschuldigen. Ich muss hingehen, obwohl ich keine Lust habe.

SIDUVAD MÄÄRSÕNAD     Ich muss morgen früh aufstehen, darum gehe ich jetzt nach Hause. Die Sonne scheint, aber trotzdem ist es kalt. Sie kann sehr gut singen, deswegen will sie Sängerin werden. ...

SÕNATULETUS  Nimi-, omadus- ja tegusõnade tuletusliited: Miβerfolg, essbar, endlos, zerreiβen, herkommen, ...

V-VI kursus (B1.1- B1.2, võimalikult B2.1)

SÕNAAJÄRG LAUSES  Sõnajärg kõrvallauses: Ich rufe nicht an, weil ich keine Zeit habe.

LAUSED Rind- ja põimlaused erinevate sidesõnadega. Die Prüfung war nicht leicht, dennoch hat er es geschafft. Sie arbeitet viel, während er eher faul herumliegt.Võrdluslause sidesõnadega je/ desto/ umso: Je mehr, desto besser!

TEGUSÕNA PÖÖRAMINE  Plusquamperfekt: (ajaline eelnevus); Passiv: Präsens ja Perfekt Konjunktiv II: ebareaalse soovi, viisakuse, ettepaneku, oletuse, etteheite väljendamiseks; Konjunktiv I: kaudne kõne (retseptiivselt)

TEGUSÕNAD Oleviku kesksõna (Partizip I).

NIMISÕNAD JA ARTIKKEL  Käänamine. Genitiv. Nimisõnade soo määramine; nimisõna käändkonnad Demonstrativartikel: jener, derjenige, solche ... Indefinitartikel: irgendein, irgendwelche, mehrere, irgendetwas ...

OMADUSSÕNAD  Omadussõnade kasutaminel; kasutatavamate omadussõnade rektsioon

ASESÕNAD  Siduv asesõna: Das Einzige, was er wissen wollte ...

AEGA VÄLJENDAVAD EESSÕNAD  Wir sprechen beim Essen darüber.

KOHTA VÄLJENDAVAD EESSÕNAD       Kasutamine.

MUUD EESSÕNAD   Er hat aus Angst nichts gesagt. Er konnte vor Kopfweh nicht einschlafen.Dank deinem Rat geht es ihm jetzt besser.

ARVSÕNAD  Ludwig der Vierzehnte

SIDESÕNAD  Rinnastavad sidesõnad: denn, nicht... sondern, zwar ... aber, entweder ... oder, sowohl... als auch, weder ... noch, ...Entweder du kommst heute mit dem Zug oder du kommst nächste Woche mit deinen Eltern. Alistavad sidesõnad: als  ob, ohne dass ...Er ging, ohne dass ich es merkte.Er sieht aus, als ob er krank wäre.Falls das Wetter so bleibt, können wir morgen in die Berge fahren.

SIDUVAD MÄÄRSÕNAD      Ich hatte immer wieder Ärger mit meiner Internetadresse, daher habe ich jetzt eine neue. (Gestern war das Wetter schlecht.)  Dagegen ist es heute schön.

SÕNATULETUS  Konversioon: das Für und Wider.

 

2.1.3.3. Õppetegevus

Tallinna Humanitaargümnaasiumis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt, rõhuasetused võivad kursuseti olla erinevad. Õpitavat keelt kasutatakse aktiivselt ka väljaspool saksa keele tundi (nt teised ainetunnid, õppereisid, õpilasvahetused, projektid, keelelaagrid ning kohtumised eesti keelt emakeelena kõnelejatega). Õpilane loeb autentseid ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kasutatakse mitmekesiseid ülesandeid, mis eeldavad loovat käsitlust. Keeletasemele vastava sõnavara omandamiseks ning keerukamate keelekonstruktsioonide kasutamiseks ja kinnistamiseks valib õpetaja ülesandeid, kus õpilane saab rakendada suhtlemisoskust, kasutades erinevaid keeleregistreid (nt suhtlemine ametiasutuses, töövestlusel, olmesfääris) ning vajadusel kasutab ITK-vahendeid. Õpetaja juhib õpilasi kõrvutama ning analüüsima erinevate keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keelte vahel seoseid ning jälgima oma keelekasutust. Õpetaja plaanib koos õpilastega tööd, et saavutada eesmärgiks seatud keeleoskustase. Iseseisvate tööharjumuste kõrval kinnistuvad paaris- ja meeskonnatöö oskused.

 

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Õppetegevuseks sobivad näiteks:

 

I kursus: 

1) meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

2) lihtsamate tarbekirjade koostamine (nt sõnumid, erinevad ankeedid, CV);

3) rolli- ja suhtlusmängud;

4) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud).

6) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma  õpistrateegiaid.

 

 

II kursus: 

  1) meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

  2) lihtsamate tarbekirjade koostamine (nt sõnumid);

  3) loovtööd (nt plakat,  luuletus, tõlge);

  4) rolli- ja suhtlusmängud;

  5) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, Internet).

  6) hindab oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma  õpistrateegiaid.

 

III kursus: 

 1) meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

 2) lihtsamate tarbekirjade koostamine (nt sõnumid, erinevad ankeedid);

 3) loovtööd (nt plakat, tõlge, kokkuvõte);

 4) lihtsamate tekstide koostamine ning esitlemine;

 5) rolli- ja suhtlusmängud;

 6) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, Internet).

 

IV kursus: 

 1) meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

 2) lihtsamate tarbekirjade koostamine (nt sõnumid);

 3) loovtööd (nt luuletus, plakat, tõlge, kokkuvõte);

 4) lihtsamate tekstide koostamine ning esitlemine;

 5) rolli- ja suhtlusmängud; teatritükkide etendamine.

 6) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, Internet).

 

V kursus:

1)      meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

2) iseseisev lugemine ja kuulamine

3) tarbekirjade koostamine (nt sõnumid);

4) loovtööd (nt plakat, kuulutus, luuletus, tõlge, kokkuvõte, blogi);

5) referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine;

6) rolli- ja suhtlusmängud;

7) projekttööd (nt filmide tegemine);

8) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, Internet).

 

VI kursus: 

1) meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

2) iseseisev lugemine ja kuulamine;

3)  tarbekirjade koostamine (nt elulugu, seletuskiri, avaldus, kaebus, kaaskiri, motivatsioonikiri);

2) 3) loovtööd (nt kirjand, artikel, plakat, kuulutus, arvustus, luuletus, tõlge, kokkuvõte, blogi);

4) referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine;

5) rolli- ja suhtlusmängud kasutades draamaõpet ;

6) projekttööd (nt filmide tegemine, esitluse koostamine ning sooritus);

7) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud,

Internet).

8) esitluste ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine;

9) keelerühmadevahelised arutlused ja väitlused;

10) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, usutlused, tänavaküsitlused).

 

 

2.1.3.4. Hindamine  

Tallinna Humanitaargümnaasiumis hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega.Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

Saksa keele  õpetaja kasutab hindamiseks erinevaid hindamismudelid. Prioriteediks on kujundav hindamine.

 

Vihikud ja töövihikud       

Gümnaasiumis  kontrollitakse töövihiku ja vihiku ülesandeid gruppis tunni ajal kas suuliselt või individuaalselt kirjalikult. Töövihikud on hinnatud mitte vähem kui 2 korda kursus.

Hindamiskriteeriumid

Luuletused:

•          peast ütlemise oskus;

•          korrektne esinemiskultuur: hääletoon, kehakeel, õiged pausid;

•          ilmekas jutustus;

•          side kuulajatega.

Ümberjutustamine:

•          on vigu sisus, puudub tähtis osa;

•          tekst on lühendatud põhjalikus ümberjutustamises;

•          faktide moonutus;

•          õpilasel on raskusi ümberjutustamise alguse ning lõpuga;

•          laused ja teksti osad ei ole ühendatud:

•          vead grammatikas ja kõnes.

Piltide kujundamine:

•          sõnavara ja sidesõnade kasutamine;

•          loogiline  ülesehitus; grammatikalise struktuuri keerukus; 

•          hääldamine, toon.

Dialoogid voi osalemine diskussioonides:

•          kommunikatiivse ülesande realiseerimine;

•          oskus vestlust alustada ja juhtida antud situatsiooni, teema, probleemi  alusel;

•          reageerimise kiirus;

•          oskus avaldada oma suhtumist, arvamust;

•          keele struktuuride valik vastavalt situatsioonile,teemale, suhtlus probleemile;

•          kasutavate keele ja suhtlus vahendite mitmekulgsus (vastavalt keele programmi teadmiste raamides);

•          vestlus klisheede kasutamine repliikides;

•          sõnaline, grammatiline ja hääldus õigekeelsus;

•          repliikide arv.

Kirjalikud tööd

Olenevalt tööde tüübist pannakse hinded välja kas protsendides või punktides.

“5” -  90 - 100%

“4” -   75-89%

“3” -   50-74%,

“2” -   20-44%

“1” -   0-19%

Saksa keele õpetajad leppivad sellest kokku enne töö sooritamist. Hindamiskriteeriumiks kirjadele ja kirjanditele on: korrektne vormistus, nõutele vastavus, teema avamine, sõnavara ja grammatilise struktuuri kasutamine. Hindamisel võtab õpetaja arvesse ainult selle grammatika, mis on juba õpitud. Töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav teha mitte rohkem kui 2 korda õppeaastas. Kui õpilased kirjutavad ümber olulist tööd ja saavad sama tööd, siis on kõrgeim hinne „4“. Kui töö on samasugune, siis on kõrgeim hinne „5“.

 

 

 

 

I kursus

Lähtuvalt osaoskustest hinnatakse õpilast järgnevalt:

lugemine – pööratakse tähelepanu korrektsele hääldusele, ladususele, soravusele, ilmekusele ja tekstist arusaamisele;

kuulamine – pööratakse tähelepanu kuuldust arusaamisele ning vajaliku info leidmisele;

kirjutamine – pööratakse tähelepanu käekirja arusaadavusele ja õigekirjale, õpilase kirjutatud teksti sisule;

rääkimine – pööratakse tähelepanu hääldusele, sõnavarale, lauseehitusele, küsimusele täislausega vastamisele; loetu põhjal kokkuvõtte tegemisele.

II kursus

Lähtuvalt osaoskustest hinnatakse õpilast järgnevalt:

Lugemine – pööratakse tähelepanu hääldusele, soravale ja ilmekale lugemisele ja loetust arusaamisele.

Kuulamine – pööratakse tähelepanu olulise info leidmisele ja tähelepanelikkusele.

Kirjutamine – pööratakse tähelepanu õpitud väljendite õigekirjale, korrektsetele tähekujudele, ülesande eesmärgist lähtuvale sisule.

Rääkimine – pööratakse tähelepanu diktsioonile, sõnavarale, ladususele, ilmekusele, intonatsioonile.

III kursus

Lähtuvalt osaoskustest hinnatakse õpilast järgnevalt:

Lugemine – pööratakse tähelepanu hääldusele, soravale ja ilmekale lugemisele ja loetust arusaamisele.

Kuulamine – pööratakse tähelepanu olulise info leidmisele ja tähelepanelikkusele, kuuldu ümbersõnastamisele.

Kirjutamine – pööratakse tähelepanu teksti vormistusele, ülesehitusele, ülesande eesmärgist lähtuvale sisule.

Rääkimine – pööratakse tähelepanu diktsioonile, sõnavarale, ladususele, ilmekusele, intonatsioonile, korrektsele keelekasutusele.

 

 

 

IV kursus

Lähtuvalt osaoskustest hinnatakse õpilast järgnevalt:

Lugemine – pööratakse tähelepanu hääldusele, soravale ja ilmekale lugemisele, teksti mõistmisele, teksti ümberjutustamisele.

Kuulamine – pööratakse tähelepanu keskendusmisvõimele, olulise info leidmisele, kuuldust arusaamisele.

Kirjutamine – pööratakse tähelepanu teksti vormistusele, ülesehitusele, ülesande eesmärgist lähtuvale sisule.

Rääkimine – pööratakse tähelepanu diktsioonile, sõnavarale, ladususele, ilmekusele, intonatsioonile, korrektsele keelekasutusele.

V kursus

Lähtuvalt osaoskustest hinnatakse õpilast järgnevalt:

Lugemine – pööratakse tähelepanu teksti mõistmisele, mõtestamisele, vajaliku info leidmisele.

Kuulamine – pööratakse tähelepanu olulise info leidmisele ja tähelepanelikkusele.

Kirjutamine – pööratakse tähelepanu õigekirjale ja ülesande eesmärgist lähtuvale sisule.

Rääkimine – pööratakse tähelepanu diktsioonile, sõnavarale, ladususele, ilmekusele, intonatsioonile, teema vastavusele ja registrile.

VI kursus

Lähtuvalt osaoskustest hinnatakse õpilast järgnevalt:

Lugemine – pööratakse tähelepanu teksti mõistmisele, mõtestamisele, vajaliku info leidmisele.

Kuulamine – pööratakse tähelepanu olulise info leidmisele ja tähelepanelikkusele.

Kirjutamine – pööratakse tähelepanu õigekirjale ja ülesande eesmärgist lähtuvale sisule.

Rääkimine – pööratakse tähelepanu diktsioonile, sõnavarale, ladususele, ilmekusele, intonatsioonile, teema vastavusele ja registrile.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Viimati muudetud: 11.09.2019