Saksa keel algajatele

 

Ainekava

2.1. VALIKAINE: SAKSA KEEL- B – KEELENA (ALGAJATELE)

A2-B1  keeleoskustasemega saksa keele ainekava toetub gümnaasiumi riikliku õppekava  võõrkeelte valdkonnakavale.

  2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Tallinna Humanitaargümnaasiumi saksa keelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada   õpilastes eakohane võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus mõista ja tõlgendada saksa keeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada erinevaid kultuure, oma kultuuri ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi; mõista, et elus on vaja vallata mitut saksa keelt.

Saksa keelte õpetamise kaudu taotletakse, et gümnasiumi lõpuks õpilane:

1)      omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab toime tulla teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades saksa keelt emakeelena kõnelejaga;

2)      mõistab ja väärtustab oma ning saksa kultuuride sarnasusi ja erinevusi ja oskab suhtluses sellega arvestada;

3)      on võimeline jätkama õpinguid eesti keeles ning kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses;

4)      huvitub õpitavat saksa keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; 

5)      analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused.

2.1.2. Õppeaine kirjeldus

Lisaks kahele põhikoolis õpitud võõrkeelele on gümnaasiumiastme õpilasel kooli õppesuunast lähtuvalt võimalik alustada ka uue võõrkeele ehk A2.2--B1.1 keeleoskustasemega (algatajatele) saksa keele õppimist, selleks ei pea olema eelteadmisi. Uue võõrkeele omandamist toetab varasem keeleõppimise kogemus. Kursuste arv on 6 (kuus), 2 korda nädalas (210 auditoorset tundi). Tallinna Humanitaargümnaasiumi saksa keelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes eakohane võõrkeelepädevus. Õppeprotsessis kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppemeetodeid. Rakendatakse paaris- ja rühmatööd, toetatakse saksa keelse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist (nt referaadid, esitlused, sh multimeedia, suhtlusportaalid, blogid). Õpilasi ergutatakse kasutama keelt ka väljaspool keeletunde. Gümnaasiumi keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas  saksa keeles. Kooli õppekeelt  kasutatakse vastavalt vajadusele (nt selgituste andmisel). Teemavaldkonnad ja nende alateemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii on neid võimalik käsitleda ka keeleõpetuses. Eri teemade kaudu on õpilasel võimalus võrrelda Eesti ja õpitava keelega seotud kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas keeleoskustaset, õpilase huve ning teemade päevakohasust. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Õpilase edasiliikumise järgi keeleoskustasemetes arenevad ka tema keelelised teadmised. Õpilase tähelepanu juhitakse olulistele kultuurierinevustele suhtlemises. Keeleõppes arendatakse endiselt õpioskusi, mis toetavad edasisi võõrkeeleõpinguid ning panevad aluse elukestvale õppele.

Gümnaasiumis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt, rõhuasetus võib kursuseti erineda. Õpitavat saksa keelt kasutatakse aktiivselt nii tunnis kui ka väljaspool tundi (nt kirjasõbrad, õppereisid, õpilasvahetused ja kohtumised õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega). Õpilane loeb lihtsamaid teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kasutatakse mitmekesiseid ülesandeid, mis eeldavad loovat lähenemist. Õpetaja suunab õpilasi kõrvutama ja analüüsima keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keeltevahelisi seoseid ning jälgima oma keelekasutust.Õpetaja planeerib koos õpilasega tööd, et saavutada eesmärgiks seatud keeleoskustase. Iseseisvate tööharjumuste kõrval kinnistuvad paaris- ja meeskonnatöö oskused.

 

Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:

  1) Diigi, meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

  2) lihtsamate tarbekirjade koostamine (nt sõnumid, erinevad ankeedid, CV);

  3) loovtööd (nt plakat, kuulutus, luuletus, tõlge, kokkuvõte, blogi);

  4) lühikeste referaatide ja/või uurimistööde (võimalik emakeeles või eesti keeles) koostamine ning  esitlemine;

  5) rolli- ja suhtlusmängud;

  6) projekttööd (nt filmide tegemine, teatritükkide etendamine, veebilehtede koostamine);

  7) info otsimine erinevatest saksa keelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, Internet).

 

Saksa keelte õpetamise kaudu taotletakse, et gümnasiumi lõpuks õpilane:

Keeleoskuse A2-B1 tase gümnaasiumi lõpus:

Algajad

õpitulemused/oskused

Kuulamine

Lugemine

Rääkimine

Kirjutamine

rahuldav õpitulemus

A1.2

A1.2

A1.2

A1.2

hea õpitulemus

A2.1

A2.1

A2.1

A2.1

väga hea õpitulemus

A2.2 - B1.1

A2.2 - B1.1

A2.2 - B1.1

A2.2- B1.1

 

Gümnaasiumi lõpetaja (algajad) rahuldav õpitulemus saksa keeles B-keelena on A1.2. Hea õpitulemusega õpilane täidab osaliselt ning väga hea õpitulemusega õpilane kõik A2.1 ja A2.2 keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on suuteline osaliselt täitma ka järgmise (B1) keeleoskustaseme nõudeid.

 

Osaoskuste õpitulemused esitatakse gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 2 punktis 4 ja valdkonnaraamatus.

AINEKAVA ALGAJATELE

2.1.3. Õpitulemused, õppesisu ja õppetegevus gümnaasiumis

2.1.3.1 Õpitulemused

I kursuse lõpetaja:

1) saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;

2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kool) kirjeldamiseks;

3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;

4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele kultuuriruumist;

5) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;

6) seab endale õpieesmärke  ning  hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi;

7) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas;

 8) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu;

9) kasutab võõrkeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud).

 

Keeleoskuse tase I kursuse lõpus:

õpitulemus

Kuulamine

Lugemine

Rääkimine

Kirjutamine

hea ja väga hea

A1.1

A1.1

A1.1

A1.1

Osaoskuste õpitulemused esitatakse gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 2 punktis 4 ja valdkonnaraamatus.

 

  II kursuse lõpetaja:

1) saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;

2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse kirjeldamiseks;

3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;

4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele kultuuriruumist;

5) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;

6) seab endale õpieesmärke  ning  hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi;

7) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas;

 8) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu;

9) kasutab võõrkeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud).

Keeleoskuse tase II kursuse lõpus:

  õpitulemus

 Kuulamine

 Lugemine

 Rääkimine

 Kirjutamine

  hea ja väga hea õpitulemus

 A1.1

 A1.1

 A1.1

 A1.1

Osaoskuste õpitulemused esitatakse gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 2 punktis 4 ja valdkonnaraamatus.

 

III kursuste lõpetaja:

1) mõistab lihtsate vestluste, sõnumite ja tekstide sisu õpitud temaatika piires;

2) saab hakkama igapäevastes lihtsates suhtlusolukordades;

3) saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;

4) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse  kirjeldamiseks;

5) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;

6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele kultuuriruumist;

7) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;

8) seab endale õpieesmärke  ning  hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi;

9) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas;

 10) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu;

11) koostab lihtsaid tekste õpitud temaatika piires;

12) kasutab võõrkeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, Internet);

13) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid.

 

Keeleoskuse tase III kursuse lõpus:

 õpitulemus

 Kuulamine

 Lugemine

 Rääkimine

 Kirjutamine

 hea ja väga hea

 A1.1 – A1.2

 A1.1 – A1.2

 A1.1 – A1.2

 A1.1 – A1.2

Osaoskuste õpitulemused esitatakse gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 2 punktis 4 ja valdkonnaraamatus.

 

IV kursuse lõpetaja:

1) mõistab lihtsate vestluste, sõnumite ja tekstide sisu õpitud temaatika piires;

2) saab hakkama igapäevastes lihtsates suhtlusolukordades, tuginedes õpitud kultuuriteadmistele;

3) koostab lihtsaid tekste õpitud temaatika piires;

4) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu;

5) kasutab võõrkeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, Internet) vajaliku informatsiooni leidmiseks;

6) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral   muudab oma õpistrateegiaid;

7) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.

 

Keeleoskuse tase IV kursuse lõpus:

 õpitulemus

 Kuulamine

 Lugemine

 Rääkimine

 Kirjutamine

 hea ja väga hea õpitulemus

A1.2

A1.2

A1.2

 A1.2

Osaoskuste õpitulemused esitatakse gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 2 punktis 4 ja valdkonnaraamatus.

 

 

V  kursuse lõpetaja:

1) mõistab lihtsate vestluste, sõnumite ja tekstide sisu õpitud temaatika piires;

2) saab hakkama igapäevastes lihtsates suhtlusolukordades, tuginedes õpitud kultuuriteadmistele;

3) koostab lihtsaid tekste õpitud temaatika piires;

4) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu;

5) kasutab võõrkeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, Internet) vajaliku informatsiooni leidmiseks;

6) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral   muudab oma õpistrateegiaid;

7) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.

 

Keeleoskuse tase V kursuse lõpus:

 õpitulemus

 Kuulamine

 Lugemine

 Rääkimine

 Kirjutamine

 hea ja väga hea õpitulemus

 A1.2 – A2.1

 A1.2 – A2.1

 A1.2 – A2.1

 A1.2 – A2.1

Osaoskuste õpitulemused esitatakse gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 2 punktis 4 ja valdkonnaraamatus.

 

VI kursuse lõpetaja:

1) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;

2) mõistab lihtsate vestluste, sõnumite ja tekstide sisu õpitud temaatika piires;

3) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ning plaane;

4) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;

5) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele;

6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;

7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;

8) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;

9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid.

10) seostab omandatud teadmisi nii saksa keelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.

 

Keeleoskuse tase VI  kursuse lõpus:

 õpitulemus

 Kuulamine

 Lugemine

 Rääkimine

 Kirjutamine

 hea ja väga hea õpitulemus

 A2.1 – A2.2

 A2.1 – A2.2

 A2.1 – A2.2

 A2.1 – A2.2

Osaoskuste õpitulemused esitatakse gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 2 punktis 4 ja valdkonnaraamatus.

 

Gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus saksa keeles B-keelena on A1.2. Hea õpitulemusega õpilane täidab osaliselt ning väga hea õpitulemusega õpilane kõik A2.1 ja A2.2 keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on suuteline osaliselt täitma ka järgmise (B1) keeleoskustaseme nõudeid.

 

2.1.3.2. Õppesisu

I kursus

“Mina ja teised” - Enesetutvustus: enese, pereliikmete ja kaaslaste tutvustamine (nt nimi, rahvus, sugu, vanus, elukoht). Suhtlemine pereliikmete ja kaaslastega (viisakas kõnetamine: tervitamine, vabandused, tänamine, vastamine, pöördumine, palve). Huvid ja eelistused; perekond, koduloomad. sõbrad; ühised tegevused.

“Igapäevaelu” - Kool ja klass, õppeained ja tunniplaan, koolitarbed, õppetegevused. Ametid ja töökohad (nt pereliikmete ja sugulaste ametid).

“Kodu ja lähiümbrus” - Kodu, koduasjad, kodukoht.

II kursus       

“Kodu ja lähiümbrus” - Jõulutraditsioonid ja kombed.

“Riigid ja nende kultuur” - Saksamaa: jõulud (traditsioonid ja tavapärad, pühisümboolika).

Saksa kirjandus: saksa muinasjutt. Saksa kirjandus: saksa keele luuletused ja laulud.

“Igapäevaelu” - Toitumine ja tervislik eluviis, restoranis, ostmine, kaupluses

III kursus

“Vaba aeg” - Erinevad vaba aja veetmise viisid. Lemmiktegevused (nt lugemine, tantsimine, sport, mängud, ühistegevused sõpradega); kooliväline tegevus (nt huviringid, ekskursioonid); huvid (nt sport, kino, kollektsioneerimine); vaba aja veetmise viisid (nt teater, muusika, televisioon, raadio, muuseumid, arvuti ja Internet, ekstreemsport).

“Igapäevaelu” - Igapäevased tegemised; päeva planeerimine (nt päevakava); kell ja kellaaeg; kalender, aastaajad, nädalapäevad, kuude nimetused, kuupäevad.

“Riigid ja nende kultuur” - Saksamaa: rahvakalendri tähtpäevad , traditsioonid ja tavapärad, pühisümboolika.

“Kodu ja lähiümbrus” - Kodukoht; kodu, kodu kui eluruum.

IVkursus

“Vaba aeg” - Reisimine, koolivaheajad; õpilane peres, perepuhkus (nt puhkus koos vanematega, nädalalöpupuhkus); aastaajad ja puhkus (nt vaba aja veetmine ja puhkamine suvel, sügisel, talvel ja kevadel); spordialad ja sportlikud tegevused (nt erinevad spordialad, spordiga tegelemine, ekstreemsport, sport teleris). Ettevalmistus reisiks ja reisimise viisid (nt reisiks vajalik raha, vajalikud esemed, lennuki-, bussi- või suusareisid, erinevad matkad, nt jalgsimatk, jalgrattamatk); reisid teistesse maadesse (nt kultuuriline mitmekesisus, loodusturism).

“Riigid ja nende kultuur” - Saksamaa: puhkamine, reisimine, turism, kultuuriline mitmekesisus

“Igapäevaelu” - Tervis ja tervislik eluviis, arstiabi (nt meditsiiniasutuses, apteegis); ostmine,   kaupluses.

V kursus

“Igapäevaelu” - Igapäevased tegemised, tegevusalad ja ametid; linnas, tee küsimine ja juhatamine,  koolitee (nt tee pikkus).

“Riigid ja nende kultuur” - Saksamaa: jõulud (traditsioonid ja tavapärad). Saksa kirjandus: saksa keele luuletused. Saksamaa: pealinn ja suuremad linnad (nt pealinn Berlin), tähelepanuväärsus, ekskursioonid, Berlini zoo ja loomad;  rahvakalendri tähtpäevad (vastlapäev), traditsioonid ja tavapärad, pühisümboolika; suuremad linnad (nt Hamburg, Dresden, Weimar, Bremen jne); tähelepanuväärsus, ekskursioonid; Saksamaa geograafiline asukoht (asukoht Euroopas, naaberriigid, Läänemeri); ilm (ilmakaared, klimateade); loodus ja keskkond; riigi- ja rahvussümboolika (lipp, vapp, hümn jne); riigipühad ja riiklikud tähtpäevad, saksa keelt kõnelevate riikide olulisemad sündmused ja inimesed. Saksakeelsed riigid: Österreich, die Schweiz, Lichtenstein, Luxemburg, pealinnad, pühirahvused, keeled, looduslik ja kultuuriline eripära ja looduskaunid kohad. Euroopa riigid: möned Euroopa riigid, nende pealinnad, pühirahvused, keel, looduslik eripära, kultuur ja inimesed.

VI kursus

 “Kodukoht Eesti” - Kool Eestis ja eesti haridussüsteem, edasiõppimine ja töö.

“Riigid ja nende kultuur” -             Saksamaa: saksa keelt kõnelevate riikide olulisemad sündmused ja inimesed; kool Saksamaal ja saksa haridussüsteem, edasiõppimine ja töö.

“Igapäevaelu. Õppimine ja töö.” -  Koolipäev: kool ja klass, õppetegevused. Edasiõppimine ja töö: kutsevalik, haridusasutused, kutsesobivus. Ametid ja töökohad: ereliikmete ja sugulaste ametid, minu tulevik.

 “Vaba aeg” - Erinevad vaba aja veetmise viisid: vaba aja veetmise viisid: teater, muusika, televisioon, raadio, muuseumid, arvuti ja Internet. Lemmiktegevused: lugemiseelistused (nt lemmikraamatud, raamat Internetis). Reklaam.

 

GRAMMATIKA JA KEELESTRUKTUURID

I-II kursus (A1.1-A1.1)

SÕNAAJÄRG LAUSES  Lihtlausete, eitava ja küsiva lause ja kas-küsimuse moodustamine; lühivastuse moodustamine; lihtsate liitlausete moodustamine sidesõnade abil; tutvustava konstruktsiooni kasutamine. Sõnajärg lihtlauses. Satzklammer modaaltegusõnade, lahutatava eesliitega tegusõnade ja ajavormi Präsens kasutamise korral: Er will nach Hamburg kommen. Wir fangen um zwei Uhr an.

LAUSED Lihtlause - jaatav, eitav lause, küsi- ja käsklause: Nimmst du Kaffee oder Tee?   Liitlaused rinnastavate sidesõnadega: Ich trinke Tee und meine Mutter trinkt Kaffee.

TEGUSÕNA PÖÖRAMINE Kasutatavamad tegusõnad; Präsens: sein,  haben + modaaltegusõnad (müssen, können, wollen, sole, dürfen) 1. ja 3. pöördes;  käskiv kõneviis

(2. pööre):  Entschuldigen Sie bitte! (püsiväljendina).

 

TEGUSÕNAD  Ma-, da- tegevusnime ja oleviku kasutamine; lihtsate modaaltegusõnade kasutamine; lihtsate enesekohaste verbide kasutamine Modaaltegusõnad:  mögen (ich mag, ich möchte), dürfen, können, müssen, wollen, sollen; kasutatavamad lahutatava eesliitega tegusõnad; abitegusõnad: sein, haben.

 

NIMISÕNAD  JA ARTIKKEL Artikli kasutamine ;artiklita konstruktsioonid ; nimisõna määratud ja määramata vormi moodustamine; nimisõna mitmuse moodustamine;

üksikute ebareeglipäraste nimisõnade kasutamine. Nimisõna sugu, mitmus, käänamine: Nominativ, Akkusativ; Dativ kindlates väljendites in der Schweiz, am Montag;määrav ja umbmäärane artikkel, artikli puudumine; eitussõna kein.

 

OMADUSSÕNAD  Omadussõna ühildumine nimisõnaga täiendi ja öeldistäitena (määramata vorm); omadussõna ühildumine formaalse alusega. Omadussõna öeldistäitena ja määrsõnalises kasutuses: Ich bin klug. Er lernt gut.

ASESÕNAD  Isikuline asesõna aluse ja sihitisena; omastav asesõna; umbisikuline asesõna man;

asesõna formaalse alusena; lihtsamate asesõnade kasutamine; siduva asesõna kasutamine. Käänamine: Nominativ; Akkusativ; omastav asesõna (mein, dein); küsiv asesõna Wer? Was? Wie viel?...; näitav asesõna (der/ das/ die); umbmäärane asesõna (viele, nichts, etwas, ...); umbisikuline asesõna es püsiväljendites Wie geht es?

 

EESSÕNAD  Lihtsamate eessõnade kasutamine; tavalisemate kohta ja liikumist väljendavate eessõnade kasutamine. Aega väljendavad eessõnad. Püsiväljendid: am Montag, in der ersten Stunde, 20 vor drei, um fünf Uhr. Kohta väljendavad eessõnad. Püsiväljendid: in Estland, nach Berlin, aus Deutschland. Eessõnad akkusatiivi ja daativiga (Wechselpräpositionen): Stell den Wagen vor das Haus. Der Wagen steht vor dem Haus. Muud eessõnad: Das brauche ich für Sport.

ARVSÕNAD  Põhiarvsõnade kasutamine (nt telefoninumber, kellaaeg, hind);

mõningate järgarvsõnade kasutamine (nt klass, korrus). Põhiarvsõna (1−1000); eine Million. Es ist jetzt fünf.  Es kostet drei Euro. Järgarvsõna: kuupäev: Heute ist der zwölfte Juli.

 

SIDESÕNAD  Liitlausete moodustamine lihtsate sidesõnade abil kasutamine jaatavas lauses;sidesõna   kasutamine.  Rinnastavad sidesõnad: und, und auch, oder, aber.

SIDUVAD MÄÄRSÕNAD  Lihtsate lausemäärsõnade kasutamine (lihtlause); lihtsate kohamääruste kasutamine; lihtsate ajamäärsõnade kasutamine .Zuerst waren wir in Berlin, dann in Dresden.

SÕNATULETUS  Liitsõnade moodustamine: hellblau, Schneemann, Schwimmbad, ... enam kasutatavad tegusõnade liited: mitspielen. Enam kasutatavad nimi-, omadus- ja tegusõnade tuletusliited: Schwimmer, Verkäuferin, bezahlen, anrufen.

 

III-IV kursus (A1.2-A2.1)

SÕNAAJÄRG LAUSES  Lihtlausete, eitava ja küsiva lause ja kas-küsimuse moodustamine; lühivastuse moodustamine; lihtsate liitlausete moodustamine sidesõnade abil; tutvustava konstruktsiooni kasutamine. Sõnajärg lihtlauses.  Satzklammer modaaltegusõnade, lahutatava eesliitega tegusõnade ja ajavormi Perfekt kasutamise korral: Er hat drei Jahre in Berlin gelebt.

LAUSED  Lihtlause - jaatav, eitav lause, küsi- ja käsklause: Ich suche die Bahnhofstraβe. Wann sehen wir uns? Setz dich, bitte! Kõrvallaused sidesõnadega denn. Ich bin zur Schule nicht gekommen, denn ich bin krank gewesen.

TEGUSÕNA PÖÖRAMINE  Käskiva kõneviisi moodustamine; verbi ajavormide moodustamine; enesekohaste verbide kasutamine; tavalisemate depoonensverbide kasutamine; oleviku väljandamine; minevikuvormidega tutvumine (lihtminevik, täisminevik) Perfekt;  Präteritum: haben, sein. Abitegusõnad: haben, sein. Infinitiv: korralduse/käsu  väljendamiseks: Bitte einsteigen!

TEGUSÕNAD  Modaaltegusõna: sollen; kasutatavamad enesekohased tegusõnad; kasutatavamate tegusõnade rektsioon Infinitiiv täiendina: Ich möchte den Drucker reparieren lassen; modaaltegusõna subjektiivses tähenduses: Er soll krank sein. Sie können im Stau stehen.

NIMISÕNAD JA ARTIKKEL  Omastava asesõna ja nimisõna ühildumine; nimisõna ja omadussõna ühildumine (lihtsad fraasid); enam kasutatavate ebareeglipäraste nimisõnade kasutamine.Käänamine: Akkusativ, Dativ. Demonstrativartikel: dieser. Wer ist dieser Mann? Indefinitartikel: jeder, viele, etwas, was.   Auf dem Fest waren viele Leute.

OMADUSSÕNAD   Omadussõna ja nimisõna ühildumine määramata ja määratud vormis; omadussõna võrdlusastmete moodustamine; lihtsamate oleviku ja mineviku kesksõnade kasutamine; omadussõna kasutamine kohanimede puhul. Omadussõna täendina,  käänamine määrava ja umbmäärase artikliga: Nominativ, Akkusativ; kasutatavamate omadussõnade kesk- ja ülivõrre.

ASESÕNAD Näitava asesõna kasutamine; hulka tähistavate asesõnade kasutamine  Isikuline asesõna: käänamine: Dativ; omastav asesõna; umbmäärane asesõna man; küsiv asesõna welcher/es/e, was für ein/e (Nominativ, Akkusativ); umbisikuline asesõna es; näitav asesõna: dieser (Welcher Stuhl gefällt dir?)Dieser gefällt mir gut.;  siduv asesõna der/ das/ die (Nominativ, Akkusativ).

AEGA VÄLJENDAVAD EESSÕNAD  Enam kasutatavad eessõnad ja eessõnalised väljendid: Ab Montag habe ich wieder mehr Zeit.  Ich mache seit drei Jahren Motosport. Was machst du an/ zu Ostern? Er hat mit 21 geheiratet.

KOHTA VÄLJENDAVAD EESSÕNAD  Um den See herum stehen überall Zelte. Das Hotel liegt auβerhalb der Stadt. Die Post ist gegenüber dem Bahnhof/ dem Bahnhof gegenüber. Jenseits der Berge.

MUUD EESSÕNAD  Ich fahre mit dem Bus. Wir gehen zu Fuβ.

ARVSÕNAD  Põhi- ja järgarvsõnad, lihtmurrud, kellaaeg, arvsõnad enam kasutatavate mõõtühikutega. Heute haben wir 20 Grad. Ich bin 1997 geboren. Ein Viertel vom Kuchen ist noch da. Der dritte Film hat mir am besten gefallen. Ich habe gestern zweimal angerufen.

 

SIDESÕNAD  Levinumate sidesõnade kasutamine pea- ja kõrvallauses. Rinnastavad sidesõnad: denn. Ich kann heute nicht kommen, denn ich habe Besuch.

SIDUVAD MÄÄRSÕNAD  Levinumate lausemäärsõnade kasutamine pea- ja kõrvallauses; kohamäärsõnade kasutamine; tavalisemate erinevate määrsõnade kasutamine Ich war krank. Deshalb  konnte ich nicht kommen.

SÕNATULETUS  Enam kasutatavad nimi-, omadus- ja tegusõnade tuletusliited: Fröhlichkeit, Unglück, Meinung, sonnig, technisch, planen, abfahren,   abschlieβen ; Konversioon: das Gehen.

V-VI kursus (A2.1-A2.2- (võimalikult B1.1)

SÕNAAJÄRG LAUSES  Erinevaid määrsõnu sisaldava pealause moodustamine käskiva kõneviisi kasutamine; lausemäärust sisaldava kõrvallause moodustamine; kaudse kõne moodustamine. Sõnajärg kõrvallauses: Ich rufe nicht an, weil ich keine Zeit habe. Asesõnaliste sihitiste järjekord lauses Wir geben sie ihm.

LAUSED  Liitlause: kõrvallause alistavate sidesõnadega weil, dass, wenn:

Wenn es nicht regnet, können wir gehen. Ich weiβ, dass er kommt.

Kaudne küsimus  küsisõnaga ja sidesõnaga ob: Ich weiβ nicht, woher er kommt.

Ich weiβ nicht, ob er kommt. Kõrvallaused sidesõnadega damit, als, denn, seit, während, bis, da jms: Ich rufe ihn an, damit er auch kommt. Ich warte hier, bis du kommst.

Als ich fünf war, habe ich eine Schwester bekommen.

TEGUSÕNA PÖÖRAMINE   Käskiva kõneviisi moodustamine; verbi ajavormide moodustamine; enesekohaste verbide kasutamine; tavalisemate depoonensverbide kasutamine; tuleviku moodustamine „werden“abil;  tuleviku väljendamine; oleviku väljandamine; tavalisemate partikkelverbide kasutamine; minevikuvormidega tutvumine (lihtminevik, täisminevik) Modaaltegusõnad (Präteritum): wollen, sollen, müssen, können, dürfen. Ich hätte gern (kindla väljendina.) Ich würde sagen. Ich könnte dir helfen. Futur I: oletuse, lootuse,  kartuse ja tuleviku väljendamiseks; Konjunktiv II: haben, sein, werden, modaaltegusõnad; würde + Infinitiv viisaka palve, soovi, ettepaneku väljendamiseks; Ich hätte gern. (kindla väljendina.) Ich würde sagen. Ich könnte dir helfen. Infinitiv: korralduse/käsu väljendamiseks: Bitte einsteigen! partikliga zu ja ilma: Er hat mich gebeten, die CD zu kopieren.

TEGUSÕNAD   Abitegusõna: werden; enesekohased tegusõnad; tegusõnade rektsioon;

NIMISÕNAD JA ARTIKKEL  Demonstrativartikel: derselbe: Dieselbe Tour habe ich auch mal gemacht. Indefinitartikel: wenige, einige, manche ...Auf dem Fest waren wenige Leute.

OMADUSSÕNAD  Käänamine: Genitiv. Omadussõna käänamine: Dativ;  omadussõnade võrdlusastmed, wie ja als;  Omadussõnade   substantiveerimine (der Deutsche/ ein Deutscher)

ASESÕNAD  Umbmäärane asesõna: einer, keiner, jeder, jemand, irgend-siduv asesõna der/ das/die (Dativ, Genitiv ja eessõnadega), das, was, wo. Siduv asesõna: wo + eessõna (wovon, woraus, …) Nichts, wovon sie gesprochen haben.

AEGA VÄLJENDAVAD EESSÕNAD  Wir haben über einen Monat gewartet. Während des Essens. Der Schulbus fährt nur innerhalb der Schulzeit.  Er musste von Jugend an viel arbeiten.

KOHTA VÄLJENDAVAD EESSÕNAD       Kasutamine.

MUUD EESSÕNAD   Die Jacke ist aus Leder. Er arbeitet genau nach dem Plan. Wir sind wegen des schlechten Wetters zu Hause geblieben.

ARVSÕNAD  (Komm, wir fahren in die Berge.) Erstens ist das Wetter schön und zweitens haben wir genug Zeit.

SIDESÕNAD  Alistavad sidesõnad: weil, dass, wenn. Ich will als Bürokaufmann arbeiten, weil diese Arbeit mir gefällt. Alistavad sidesõnad: damit, als, seit, um, obwohl, ...Sie kam, um sich zu entschuldigen. Ich muss hingehen, obwohl ich keine Lust habe.

SIDUVAD MÄÄRSÕNAD     Ich muss morgen früh aufstehen, darum gehe ich jetzt nach Hause. Die Sonne scheint, aber trotzdem ist es kalt. Sie kann sehr gut singen, deswegen will sie Sängerin werden. ...

SÕNATULETUS  Nimi-, omadus- ja tegusõnade tuletusliited: Miβerfolg, essbar, endlos, zerreiβen, herkommen, ...

2.1.3.3. Õppetegevus

Tallinna Humanitaargümnaasiumis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt, rõhuasetused võivad kursuseti olla erinevad. Õpitavat keelt kasutatakse aktiivselt ka väljaspool saksa keele tundi (nt teised ainetunnid, õppereisid, õpilasvahetused, projektid, keelelaagrid ning kohtumised eesti keelt emakeelena kõnelejatega). Õpilane loeb autentseid ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kasutatakse mitmekesiseid ülesandeid, mis eeldavad loovat käsitlust. Keeletasemele vastava sõnavara omandamiseks ning keerukamate keelekonstruktsioonide kasutamiseks ja kinnistamiseks valib õpetaja ülesandeid, kus õpilane saab rakendada suhtlemisoskust, kasutades erinevaid keeleregistreid (nt suhtlemine ametiasutuses, töövestlusel, olmesfääris) ning vajadusel kasutab ITK-vahendeid. Õpetaja juhib õpilasi kõrvutama ning analüüsima erinevate keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keelte vahel seoseid ning jälgima oma keelekasutust. Õpetaja plaanib koos õpilastega tööd, et saavutada eesmärgiks seatud keeleoskustase. Iseseisvate tööharjumuste kõrval kinnistuvad paaris- ja meeskonnatöö oskused.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Õppetegevuseks sobivad näiteks:

I kursus: 

1) meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

2) lihtsamate tarbekirjade koostamine (nt sõnumid, erinevad ankeedid, CV);

3) rolli- ja suhtlusmängud;

4) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud).

 

II kursus: 

  1) meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

  2) lihtsamate tarbekirjade koostamine (nt sõnumid);

  3) loovtööd (nt plakat,  luuletus, tõlge);

  4) rolli- ja suhtlusmängud;

  5) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, Internet).

  6) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma  õpistrateegiaid.

 

III kursus: 

 1) meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

 2) lihtsamate tarbekirjade koostamine (nt sõnumid, erinevad ankeedid);

 3) loovtööd (nt plakat, tõlge);

 4) lihtsamate tekstide koostamine ning esitlemine;

 5) rolli- ja suhtlusmängud;

 6) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, Internet).

 

IV kursus: 

 1) meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

 2) lihtsamate tarbekirjade koostamine (nt sõnumid);

 3) loovtööd (nt luuletus, plakat, tõlge, kokkuvõte);

 4) lihtsamate tekstide koostamine ning esitlemine;

 5) rolli- ja suhtlusmängud; teatritükkide etendamine.

 6) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, Internet).

 

V kursus: 

1) meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

2) lihtsamate tarbekirjade koostamine (nt sõnumid);

3) loovtööd (nt plakat, kuulutus, luuletus, tõlge, kokkuvõte, blogi);

4) lihtsamate referaatide ja/või ekskursioonide koostamine ning esitlemine;

5) rolli- ja suhtlusmängud;

6) projekttööd (nt filmide vaatamine, ülesannete kirjutamine ja sooritamine, veebilehtede

koostamine);

7)info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, Internet).

 

VI kursus: 

1) meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

2) iseseisev lugemine ja kuulamine;

3)  tarbekirjade koostamine (nt elulugu, seletuskiri, avaldus, kaebus, kaaskiri, motivatsioonikiri);

2) 3) loovtööd (nt kirjand, artikel, plakat, kuulutus, arvustus, luuletus, tõlge, kokkuvõte, blogi);

4) lihtsamate referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine;

5) rolli- ja suhtlusmängud kasutades draamaõpet ;

6) projekttööd (nt filmide tegemine, esitluse koostamine ning sooritus);

7) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud,

Internet).

8) esitluste ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine;

9) keelerühmadevahelised arutlused ja väitlused;

10) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, usutlused, tänavaküsitlused).

 

2.1.3.4. Hindamine  

Tallinna Humanitaargümnaasiumis hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega.Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

Saksa keele  õpetaja kasutab hindamiseks erinevaid hindamismudelid. Prioriteediks on kujundav hindamine.

 

Vihikud ja töövihikud       

Gümnaasiumis  kontrollitakse töövihiku ja vihiku ülesandeid gruppis tunni ajal kas suuliselt või individuaalselt kirjalikult. Töövihikud on hinnatud mitte vähem kui 2 korda kursus.

Hindamiskriteeriumid

Luuletused:

•          peast ütlemise oskus;

•          korrektne esinemiskultuur: hääletoon, kehakeel, õiged pausid;

•          ilmekas jutustus;

•          side kuulajatega.

Ümberjutustamine:

•          on vigu sisus, puudub tähtis osa;

•          tekst on lühendatud põhjalikus ümberjutustamises;

•          faktide moonutus;

•          õpilasel on raskusi ümberjutustamise alguse ning lõpuga;

•          laused ja teksti osad ei ole ühendatud:

•          vead grammatikas ja kõnes.

Piltide kujundamine:

•          sõnavara ja sidesõnade kasutamine;

•          loogiline  ülesehitus; grammatikalise struktuuri keerukus; 

•          hääldamine, toon.

Dialoogid voi osalemine diskussioonides:

•          kommunikatiivse ülesande realiseerimine;

•          oskus vestlust alustada ja juhtida antud situatsiooni, teema, probleemi  alusel;

•          reageerimise kiirus;

•          oskus avaldada oma suhtumist, arvamust;

•          keele struktuuride valik vastavalt situatsioonile,teemale, suhtlus probleemile;

•          kasutavate keele ja suhtlus vahendite mitmekulgsus (vastavalt keele programmi teadmiste raamides);

•          vestlus klisheede kasutamine repliikides;

•          sõnaline, grammatiline ja hääldus õigekeelsus;

•          repliikide arv.

Kirjalikud tööd

Olenevalt tööde tüübist pannakse hinded välja kas protsendides või punktides.

“5” -  90 - 100%

“4” -   75 - 89%

“3” -   50 - 74%,

“2” -   20 - 49%

“1” -   0 - 19%

Saksa keele õpetajad leppivad sellest kokku enne töö sooritamist. Hindamiskriteeriumiks kirjadele ja kirjanditele on: korrektne vormistus, nõutele vastavus, teema avamine, sõnavara ja grammatilise struktuuri kasutamine. Hindamisel võtab õpetaja arvesse ainult selle grammatika, mis on juba õpitud. Töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav teha mitte rohkem kui 2 korda õppeaastas. Kui õpilased kirjutavad ümber olulist tööd ja saavad sama tööd, siis on kõrgeim hinne „4“. Kui töö on samasugune, siis on kõrgeim hinne „5“.

I kursus

Lähtuvalt osaoskustest hinnatakse õpilast järgnevalt:

lugemine – pööratakse tähelepanu hääldusele, ladususele, soravusele, ilmekusele ja tekstist arusaamisele;

kuulamine – pööratakse tähelepanu kuuldust arusaamisele;

kirjutamine – pööratakse tähelepanu käekirja arusaadavusele ja õpitud sõnavara piires õigekirjale;

rääkimine – pööratakse tähelepanu hääldusele, sõnavarale, lauseehitusele.

II kursus

Lähtuvalt osaoskustest hinnatakse õpilast järgnevalt:

lugemine – pööratakse tähelepanu korrektsele hääldusele, ladususele, soravusele, ilmekusele ja tekstist arusaamisele;

kuulamine – pööratakse tähelepanu kuuldust arusaamisele ning vajaliku info leidmisele;

kirjutamine – pööratakse tähelepanu käekirja arusaadavusele ja õigekirjale;

rääkimine – pööratakse tähelepanu hääldusele, sõnavarale, lauseehitusele, küsimusele täislausega vastamisele.

III kursus

Lähtuvalt osaoskustest hinnatakse õpilast järgnevalt:

lugemine – pööratakse tähelepanu korrektsele hääldusele, ladususele, soravusele, ilmekusele ja tekstist arusaamisele;

kuulamine – pööratakse tähelepanu kuuldust arusaamisele ning vajaliku info leidmisele;

kirjutamine – pööratakse tähelepanu käekirja arusaadavusele ja õigekirjale, õpilase kirjutatud teksti sisule;

rääkimine – pööratakse tähelepanu hääldusele, sõnavarale, lauseehitusele, küsimusele täislausega vastamisele; loetu põhjal kokkuvõtte tegemisele.

IV kursus

Lähtuvalt osaoskustest hinnatakse õpilast järgnevalt:

Lugemine – pööratakse tähelepanu hääldusele, soravale ja ilmekale lugemisele ja loetust arusaamisele.

Kuulamine – pööratakse tähelepanu olulise info leidmisele ja tähelepanelikkusele.

Kirjutamine – pööratakse tähelepanu õpitud väljendite õigekirjale, korrektsetele tähekujudele, ülesande eesmärgist lähtuvale sisule.

Rääkimine – pööratakse tähelepanu diktsioonile, sõnavarale, ladususele, ilmekusele, intonatsioonile.

V kursus

Lähtuvalt osaoskustest hinnatakse õpilast järgnevalt:

Lugemine – pööratakse tähelepanu hääldusele, soravale ja ilmekale lugemisele ja loetust arusaamisele.

Kuulamine – pööratakse tähelepanu olulise info leidmisele ja tähelepanelikkusele, kuuldu ümbersõnastamisele.

Kirjutamine – pööratakse tähelepanu teksti vormistusele, ülesehitusele, ülesande eesmärgist lähtuvale sisule.

Rääkimine – pööratakse tähelepanu diktsioonile, sõnavarale, ladususele, ilmekusele, intonatsioonile, korrektsele keelekasutusele.

VI kursus

 Lähtuvalt osaoskustest hinnatakse õpilast järgnevalt:

Lugemine – pööratakse tähelepanu teksti mõistmisele, mõtestamisele, vajaliku info leidmisele.

Kuulamine – pööratakse tähelepanu olulise info leidmisele ja tähelepanelikkusele.

Kirjutamine – pööratakse tähelepanu õigekirjale ja ülesande eesmärgist lähtuvale sisule.

Rääkimine – pööratakse tähelepanu diktsioonile, sõnavarale, ladususele, ilmekusele, intonatsioonile, teema vastavusele ja registrile.

 

Viimati muudetud: 11.09.2019